Sudaani sõjavägi korraldas riigipöörde
President Omar al-Bashir vahistati.

Sudaani veteranpresident Omar al-Bashir vahistati ja on võimult kõrvaldatud, teatas täna Sudaani kaitseminister kindral Awad Ibnouf. 

«Kaitseministrina teatan režiimi kukutamisest ja selle liidri kinnipidamisest turvalises kohas,» sõnas Ibnouf riigitelevisiooni vahendusel. 

Kaitseminister ütles, et ees ootab kahe aasta pikkune üleminekuperiood, mille jooksul juhib riiki nn sõjaväeline nõukogu. Selleks on laiali saadetud riigi valitsus ning põhiseaduse kehtivus peatatud. Samuti jäävad riigipiirid 24 tunniks suletuks. 

Üleminekuperioodile järgnevad valimised. Samuti teatas ta, et järgmised kolm kuud kehtib riigis eriolukord.

Awad Ibnauf teatas telepöördumises režiimi kukutamisest. 

FOTO: REUTERS TV / REUTERS / Scanpix

On võimalik, et paika peavad varasemad väited, mille kohaselt on president pandud koduaresti. 

Hommikul teatati, et Sudaani sõjavägi esineb päeva jooksul tähtsa teadaandega, mille sisuks on al-Bashiri tagasiastumine. Kaks kõrget Sudaani ametnikku ütlesid uudisteagentuurile Associated Press, et sõjavägi sundis Bashiri tagasi astuma.

Pealtnägijad ütlesid AFP-le, et sõdurid korraldasid täna hommikul reidi Bashiri erakonna Rahvuskongress (NCP) ideoloogilise tiiva Islamiliikumine kontorisse. Guardiani teatel peeti ka seal kinni mitmeid isikuid.

Kümned tuhanded presidendi tagasiastumist nõudnud protestijad pidasid pealinnas Hartumis armee peakorteri ja presidendipalee juures kuuendat päeva meeleavaldust, mis muutus täna rõõmupeoks.

Teadaannet oodates marssisid kümned tuhanded inimesed pealinn Hartumis asuvasse peamisesse protestipaika. Varasemalt olid relvajõud saatnud sõdurid kaitseministeeriumi, peamiste teede ja sildade lähedale Hartumis. Guardiani teatel tantsisid ja laulsid juubeldavad meeleavaldajad Hartumi tänavatel ning karjusid: «See on langenud, me oleme võitnud!»

Teisipäeval said alguse kokkupõrked meeleavaldajaid kaitsta püüdnud sõdurite ning neid laiali ajada püüdnud luure- ja julgeolekuvõimude vahel. Sudaani infoministri sõnul hukkus vähemalt 11 inimest, neist kuus olid Sudaani sõjaväelased. 

Meeleavaldajad Hartumis. 

FOTO: STRINGER / REUTERS

Bashir on valitsenud Sudaani raudse rusikaga 30 aastat. Reutersi teatel toimuvad konsultatsioonid üleminekunõukogu moodustamiseks, mis hakkaks riiki juhtima.

Sudaani allikad kinnitasid hommikul Reutersile, et president on ametist tagasi astunud ning viibib presidendipalees järelevalve all. Pärastlõunane kaitseministri avaldus andis presidendi tagasiastumisele ka ametliku kinnituse. 

BBC viitas hommikul Sudaani ajakirjaniku Reem Abbasi Twitterile, kus ta teatas, et võimud on hakanud vanglatest inimesi vabastama. Sellest võis aimata, et Sudaanis ootab täna ees suur muutus.

Mõni tund hiljem teatas Sudaani mõjuvõimas luureteenistus kõigi poliitvangide vabastamisest riigis, vahendas kohalik uudisteagentuur SUNA. Riigi idaosas jooksid meeleavaldajad pärast seda teadet aga kahes linnas tormi julgeolekuteenistuse hoonetele ja nõudsid poliitvangide vabastamist.  

Relvajõudude suur roll

Alates iseseisvuse saavutamisest 1956. aastal on relvajõud Sudaani võimuvõitluses mänginud võtmerolli.

1958. aastal haaras rahumeelse riigipöörde järel võimu relvajõudude ülem kindralmajor Ibrahim Abboud, kuid 1964. aastal tuli sõjaväel ülestõusu järel võim loovutada.

Järjekordse riigipöördega 1969. aastal said relvajõud võimu taas enda kätte, sel korral kolonel Jaafar el-Nimeiri juhtimisel, kes suutis järgnevatel aastatel mitmeid riigipöördeid ja mässe tõrjuda.

1985. aastal juhtis kindralleitnant Swar al-Dhabab ohvitsere, kes ei-Nimeiri võimult tõukasid.

Aasta aega hiljem andis al-Dhabab võimu üle ametisse valitud peaministrile Sadiq al-Mahdile, kuid 1989. aastal kukutasid endise õhudessantväelase al-Bashiri juhitud ohvitserid Al-Mahdi ebastabiilse valitsuse. Al-Bashir haaras võimu ning valitses riiki 30 aastat.

Meeleavaldused al-Bashiri võimu vastu on kestnud alates detsembrist. Algselt tuldi tänavatele elukalliduse tõusu tõttu, kuid see arenes edasi laiemaks protestiks presidendi ja tema võimu vastu. Hakati nõudma al-Bashiri taandumist.

Meeleavaldajate esindajate sõnul sooviti kõnelusi armee esindajatega, et arutada võimalust üleminekuvalitsuse loomiseks.

Politseinikele anti korraldus meeleavaldusi jõuga mitte maha suruda ning teisipäeval teatas korrakaitsjate kõneisik, et soovitakse kokkulepet, mis toetaks jõu rahumeelset üleandmist.

Inimõiguslased on süüdistanud valitsust meeleavalduste jõulises mahasurumises. Võimuesindajad on tunnistanud, et alates meeleavalduste algusest on surma saanud 38 inimest, kuid Human Rights Watchi sõnul on see number suurem.

Omar al-Bashir. 

FOTO: MOHAMED NURELDIN ABDALLAH / REUTERS / Scanpix

Bashiri tuntakse kui meistermanipulaatorit, kes on üle elanud lugematul arvul siseriiklikke kriise ja suutnud samas vastu seista lääneriikide katsetele teda nõrgestada.

Sudaan on rahvusvahelisest elust pikalt isoleeritud olnud, seda alates 1993. aastast, mil USA lisas Bashiri valitsuse terrorismi rahastajate nimekirja islamiäärmuslaste varjamise eest, muu hulgas varjas režiim terrorist Osama bin Ladenit. 1997. aastal kehtestas Washington sanktsioonid al-Bashiri režiimi vastu.

Bashirile on süüdistus esitatud ka Rahvusvahelise Kriminaalkohtu poolt seoses arvatava genotsiidiga Darfuri piirkonnas 2003. aastal alanud ülestõusu käigus. Talle esitati süüdistus inimsusevastastes kuritegudes, muu hulgas mõrvades, piinamistes ja vägistamistes. Samuti sai ta süüdistuse sõjakuritegudes, sest väidetavalt korraldas ta tahtlikult õhurünnakuid tsiviilisikute vastu.

Teda kahtlustatakse ka rahva tagant varastamises. Väidetavalt oli ta omastanud 9 miljardit dollarit riigi raha.

Tagasi üles