:format(webp)/nginx/o/2018/05/08/7832080t1h865c.jpg)
/nginx/o/2019/04/03/11922540t1hc47f.jpg)
Kui Venemaa presidendivalimised toimuksid eeloleval pühapäeval, võidaks need kindlalt ametis olev riigipea Vladimir Putin, jättes võimalikud vastaskandidaadid kaugele maha, selgub sõltumatu Levada-keskuse uuringust.
Putin võidaks kindlalt Venemaa presidendivalimised (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Putini poolt hääletaks 41 protsenti venemaalastest, Venemaa Liberaal-Demokraatliku Partei juhi Vladimir Žirinovski poolt viis ja ettevõtja Pavel Grudinini poolt neli protsenti. Venemaa üks peamisi opositsioonipoliitikuid Aleksei Navalnõi koguks presidendivalimistel vaid üheprotsendilise toetuse.
2018. aasta jaanuaris tehtud uuringu järgi valinuks tookord Putini presidendiks 57 protsenti vastanutest, Navalnõi toetus oli ka siis üks protsent.
Putinit usaldas märtsis korraldatud uuringu järgi 41 protsenti vastanutest ja ei usaldanud 12 protsenti. Äärmuslikke vaateid esindavat Vladimir Žirinovskit usaldas 16 ja ei usaldanud 19 protsenti, kaitseminister Sergei Šoigut usaldas 16 ja välisminister Sergei Lavrovi 14 protsenti. Peaministri ja endise presidendi Dmitri Medvedevi usaldusreiting oli 13, teda ei usaldanud 29 protsenti vastanutest.
Opositsiooniliidrit Aleksei Navalnõid usaldas kolm protsenti Venemaa elanikest.
17 protsenti vastanutest väitsid, et nad ei usalda ühtegi poliitikut ja 19 protsenti ei läheks presidenti valima.
Vladimir Putin oli Venemaa riigipea aastatel 2000-2008, uuesti valiti ta presidendiks aastatel 2012 ja 2018.
Venemaal toimuvad presidendivalimised iga kuue aasta järel, järgmised valimised on 2024. aastal. Kuueaastase presidendi ametiaja seadustas parlament 2012. aastal, varem oli Venemaa presidendi ametiaeg neli aastat.
Levada küsitles 21.-27. märtsini 1600 täiskasvanud elanikku kõigist Venemaa regioonidest.