Prantsuse president Emmanuel Macron allkirjastas seaduse, mis annab julgeolekujõududele meeleavaldajate vägivalla mahasurumiseks suurema voli, kuid rikub selle vastaste väitel demonstrantide inimõigusi.
Macron allkirjastas meeleavaldajate vägivalda piirava seaduse (1)
Parlament kiitis eelnõu heaks juba veebruaris. Selle ajendiks on novembris üle Prantsusmaa puhkenud nn kollavestide meeleavaldustega kaasnenud vägivald.
Siseminister Christophe Castaner tervitas neljapäeval seadust kui «teksti, mis kaitseb prantslasi ebakindluse ja vägivalla eest».
«See on tekst, mis kaitseb meie institutsioone ja meie vabadusi,» kirjutas ta Twitteris.
Seaduse jõustamine ei lähe aga ilmselt probleemideta, sest põhiseadusnõukogu, mis eelnõu samuti heaks peab kiitma, keeldus aprilli algul andma rohelist tuld ühele eelnõu enim vaidlusi tekitanud osale.
See annaks võimudele loa keelata meelt avaldamast inimesel, «kes kujutab endast tõsist ohtu avalikule korrale». Paragrahvile on lisatud nimekiri politsei poolt tagaotsitavaks kuulutatud inimestest. Selles nähakse põhiseadusega ette nähtud kodanike kogunemisvabaduse rikkumist.
Nõukogu kiitis heaks eelnõu kaks teist olulist osa, mis annavad võimudele loa meeleavaldustel ja nende ümbruses prokuratuuri nõudel inimeste kotte ja autosid läbi otsida.
Nõus oldi ka sättega, mille järgi on meeleavaldusel näeo varjamine kriminaalrikkumine, mille eest võib karistada aastase vangistuse ja 15 000 euro suuruse rahatrahviga.
Parlamendisuhete minister Marc Fesneau andis kolmapäeval mõista, et valitsusel ei ole kavas seadusega uuesti parlamenti minna.