iDeal kampaania

Ecuadori saatkonnast välja visatud Julian Assange vahistati
Kohus: Assange on süüdi kautsjonireeglite rikkumises.

Julian Assange saabumas Westminsteri kohtusse.

FOTO: Rob Pinney / ZUMAPRESS.com / Scanpix

Suurbritannia politsei teatel visati Wikileaksi asutaja Julian Assange Londonis asuvast Ecuadori saatkonnast välja ning politsei pidas ta kinni.

ITV teatel võeti mees vahi alla ning ta viidi politseijaoskonda. Assange viidi pärastlõunal Westminsteris kohtu ette, kus ta mõisteti süüdi kautsjonireeglite rikkumises. Selle eest on ette nähtud kuni ühe aasta pikkune vangistus. Karistuse määrab talle kõrgem kohus.  

Julian Assange.

FOTO: PETER NICHOLLS / REUTERS / Scanpix

Politsei teatel võeti Assange vahi alla pärast seda, kui Ecuadori suursaadik politseiametnikud saatkonda kutsus.

Kohtus kirjeldati Wikileaksi asutaja kinnipidamist, mis ei möödunud sugugi rahumeelselt. Kui politseinikud end Assange'ile tutvustada üritasid, hakkas mees karjuma «See on ebaseaduslik!» ja üritas neist mööda tungida. Ametnikel tuli Wikileaksi asutaja suhtes vahetut sundi rakendada ning transportimiseks ka tema käed raudu panna. 

Kinnipidamise hetkeks oli Ecuadori valitsus vastu võtnud otsuse Assange'ile varjupaika enam mitte pakkuda.

Ecuadori president Lenin Moreno teatas Twitteris: «Ecuador otsustas oma suveräänse õigusega tühistada Julian Assange'i diplomaatilise asüüli, sest ta rikkus korduvalt rahvusvahelisi konventsioone ja kooseluprotokolli.» Moreno sõnul sai ta Briti valitsuselt garantii, et Assange'i ei anta välja riigile, kus talle võidakse määrata surmanuhtlus.

Briti siseminister Sajid Javid kinnitas, et Assange on vahi alla võetud ning läheb Ühendkuningriigis kohtu alla. Samuti tänas minister koostöö eest Ecuadori ning professionaalsuse eest Briti politseid.

Wikileaks pidas otsust aga ebaseaduslikuks ning teatas Twitteris: «Ecuador lõpetas rahvusvahelist õigust rikkudes ebaseaduslikult Assange'i poliitilise varjupaiga.»

Sotsiaalmeediasse ilmusid kinnipidamise järel esimesed pildid ja videod Assange'i saatkonnast eemaldamisest, kus habetunud meest mitme ametniku vahel transporditakse. 

Julian Assange'i kõrvaldamine Ecuadori saatkonnast.

FOTO: Ekraanitõmmis Sky Newsi videost

Kuigi Briti politsei pidas Assange'i kinni kautsjonireeglite rikkumise tõttu, teatati pärastlõunal, et lisaks palusid USA võimud samuti tema kinnipidamist ning esitasid väljaandmispalve, mida hakatakse arutama 2. mail.

«Assange võeti kell 10.53, kui ta Londoni kesklinna politseijaoskonda saabus, täiendavalt vahi alla Ühendriikide võimude nimel,» teatas politsei avalduses.

USA justiitsministeerium kinnitas, et Assange’i väljaandmiseks esitati Ühendkuningriigile

Julian Assange.

FOTO: Rob Pinney / ZUMAPRESS.com / Scanpix

taotlus seoses föderaalsüüdistusega, mille kohaselt oli ta osaline vandenõus, mille käigus üritati sisse häkkida arvutisse, mis oli ühendatud salastatud informatsiooni sisaldanud USA valitsuse arvutivõrguga. See tähendab, et USA ei kavatse vähemalt esialgu esitada Assange’ile süüdistust dokumentide lekitamise eest.

Süüdistuse kohaselt tegi Assange 2010. aastal koostööd endise USA armee luureanalüütiku Chelsea Manninguga, et aidata tal lahti murda parool arvutis, mis oli ühendatud USA valitsuse salajase võrguga (SIPRNet). Võrgu kaudu edastatakse salastatud dokumente ja informatsiooni.

Ligipääsu omanud Manning lekitas teavet Wikileaksile, aga kui Assange suutnuks parooli lahti muukida, saanuks Manning ligipääsu arvutitele, kasutades selleks kasutajatunnust, mis ei kuulunud talle. See muutnuks uurijate jaoks lekitaja isiku tuvastamise keerulisemaks.

Assange olevat süüdistuse järgi Manningut survestanud, et rohkem teavet kätte saada. Kui Manning väitis, et tal pole rohkem Wikileaksile midagi anda, vastas Assange: «Minu kogemusel ei muutu uudishimulikud silmad kunagi liiga kuivaks.»

USA justiitsministeeriumi teatel võib Assange’i oodata süüdimõistmise korral kuni viie aasta pikkune vangistus.

Politseiauto Ecuadori saatkonna ees. 

FOTO: Rebecca Brown / AP / Scanpix

47-aastane Assange on Ecuadori saatkonnas end varjanud alates 2012. aastast, mil ta palus Ecuadorilt varjupaika pärast seda, kui Briti kohus langetas otsuse tema väljaandmiseks Rootsile, kus teda süüdistati vägistamises.

​Ehkki Rootsi võttis 2017. aastal süüdistuse tagasi, jäi Assange endiselt peitu, sest kardab väljaandmist Ameerika Ühendriikidele ning süüdistust seoses salajaste dokumentide avaldamisega Wikileaksis. Briti politsei oli välja andnud vahistamismääruse seoses kautsjonireeglite rikkumisega. 

Assange'i 2010. aastal vägistamises süüdistanud Rootsi naise advokaat ütles täna, et palub koos oma kliendiga Rootsi prokuratuuril 2017. aastal lõpetatud uurimine taas avada.

«Me teeme kõik mis saame, et prokurörid avaksid Rootsi uurimise, et Assange'i saaks Rootsile välja anda ja vägistamise eest kohtu alla tuua. Kuni kuritegu ei ole aegunud, on minu kliendil õigluse lootus,» ütles advokaat Elisabeth Massi Fritz.

Assange'i võimalikust väljaviskamisest hakati rääkima eelmisel neljapäeval, mil Wikileaks teatas, et mees sunnitakse lähiajal saatkonnast lahkuma.

Wikileaks väitis, et ajendina kasutatakse nn INA paberite skandaali, mis seostab president

Lenin Moreno.

FOTO: ANDRES REINOSO / AFP / Scanpix

Morenot tema venna loodud maksuparadiisi võimaluste kasutamisega ja Ecuadori võimudel on sõlmitud kokkulepe Ühendkuningriigiga tema vahistamiseks. Ecuadori valitsus lükkas need väited toona ümber ja teatas, et nemad kuulujutte ei kommenteeri.

USA võimud pole ametlikult kinnitanud kuuldusi, mille kohaselt on Assange'ile esitatav süüdistus juba valmis. Eelmise aasta novembris sattus aga vea tõttu avalikkuse ette Wikileaksiga mitteseotud kohtuasja dokument, millest võis välja lugeda, et Assange'i vastu on salaja süüdistus ette valmistatud, kirjutab Guardian.

Väidetavalt sattus USA prokuröride vea tõttu kohtudokumenti lõik, kus räägiti Assange'i- nimelise isiku vastu esitatavatest süüdistustest.

Assange'i suhted Ecuadoriga on aastate jooksul halvenenud ning märtsis võeti ära tema ligipääs internetile, samuti keelati tal külaliste kutsumine. Erilise hoobi andis suhetele see, et Ecuadori valitsuse sõnul lekitas Assange avalikkusele fotod ja videod presidendi perepuhkusest. President Moreno sõnul on Wikileaksi asutaja korduvalt asüülitingimusi rikkunud.

Mõne jaoks on Assange kangelane ja sõnavabaduse kaitsja, kes avalikustas väidetava võimu kuritarvitamise erinevates riikides. Teised peavad teda ohtlikuks mässajaks, kes on  salajaste dokumentide avaldamisega USA julgeolekut kahjustanud. 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles