Assange kavatseb võidelda USA väljaandmisnõude vastu

Julian Assange. Foto: PETER NICHOLLS / REUTERS / scanp

WikiLeaksi asutaja Julian Assange kavatseb vaidlustada USA väljaandmisnõude ja võidelda selle vastu, ütles advokaat Jennifer Robinson neljapäeval pärast tema vahistamist.

Robinsoni sõnul palus Assange ühtlasi edastada oma poolehoidjatele sõnumi, et tema korduvad hoiatused Ühendriikidele väljaandmise ohust on osutunud õigeks. «Ta lausus: «Ma ütlesin teile,» sõnas advokaat Londonis Westminsteri magistraadikohtu õuel. 

Assange'i kaitset koordineeriva advokaadi Baltasar Garzóni sõnul on Assange poliitilise tagakiusamise sihtmärk. «Ähvardusi Julian Assange'i vastu poliitilistel põhjustel, tagakiusamist USA suunalt, on praegu rohkem kui kunagi varem,» ütles Garzón, süüdistades Ecuadori presidenti valetamises põhjuste kohta, mis viisid Assange'i 2017. aastal saadud Ecuadori kodakondsuse tühistamiseni.

Ecuadori president Lenin Moreno ütles, et Assange'i ei anta välja ühelegi riigile, kus teda ähvardab «piinamine või surmanuhtlus». «Ma küsisin Suurbritannialt garantiid, et härra Assange'i ei antaks välja ühelegi riigile, kus teda ähvardaks piinamine või surmanuhtlus,» sõnas Lenin Moreno videopöördumises sotsiaalmeedias. Briti valitsus kinnitas Moreno sõnul kirjalikult, et kavatseb sellest nõudmisest kinni pidada. 

Moreno ütles Twitteris varem, et Ecuadoril on «suveräänne õigus» võtta tagasi Assange'ile antud asüül «rahvusvaheliste tavade ja kooselamise protokolli korduva rikkumise eest».

Assange on elanud Ecuadori saatkonnas Londonis alates 2012. aastast. Assange palus saatkonnast varjupaika, et vältida väljaandmist Rootsile, kus teda süüdistati vägistamises.

Assange peeti kinni USA vahistamismääruse alusel seoses tema rolliga sõja- ja luuredokumentide lekitamises 2010. aastal. Häkkerit ähvardab viis aastat vangistust vandenõu eest tungida USA valitsuse arvutisse, teatas Ühendriikide justiitsministeerium. 

Neljapäeval mõistis kohus Assange'i süüdi kautsjonireeglite rikkumises 2012. aastal. Austraallast ähvardab rikkumise eest kuni 12 kuud vangistust. 

2. mail hakkab kohus arutama häkkeri suhtes väljastatud USA vahistamismäärust.