Hispaanias algas üldvalimiste kampaania
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hispaanias algas täna ametlik kampaania 28. aprillil korraldatavateks üldvalimisteks, millel valitsevad sotsialistid püüavad jääda võimule ja paremäärmuslased jõuda parlamenti.
Suur osa valijaskonnast ei ole veel otsust langetanud ning nende valijate toetus võib olla võtmeks sellele, kas peaminister Pedro Sánchezi sotsialistlik valitsus jätkab ametis või tõuseb võimule parempoolsetest parteidest koosnev koalitsioon.
28. aprillile kavandatud üldvalimised on juba kolmandad viimase nelja aasta jooksul. See peegeldab poliitilist killustatust, mille on toonud kaasa uute parteide ilmumine.
Arvamusuuringud näitavad, et paremäärmuslik partei Vox võib saada umbes 10 protsenti häältest, mis tooks nad parlamendi alamkotta viienda rahvuslaste jõuna.
Sel nädalal avaldatud valitsuse arvamusuuring näitas, et Sotsialistlik Töölispartei (PSOE) tõuseb konservatiivse Rahvapartei asemel suurima toetusega jõuks, kuid nad ei saavuta parlamentaarset enamust.
Küsitlusest selgus, et 41 protsenti valijatest ei ole veel otsustanud, keda toetada. Küsitlus korraldati 1.-18. märtsini ja hõlmas 16 194 potentsiaalset valijat.
Sánchezi kõige tõenäolisemad variandid võimule jäämiseks on kas jätkuv toetus vasakäärmuslikult erakonnalt Podemos ja mõnelt piirkondlikult parteilt või kokkuleppe sõlmimine paremtsentristliku parteiga Ciudadanos.
Rahvapartei uue juhi Pablo Casado võimalused Sánchez välja vahetada aga sõltuvad sellest, kui hästi esineb valimistel Vox. See erakond osutus tähtsaks Rahvapartei ja Ciudadanose jaoks Andaluusias, kus piirkondlikel valimistel tõrjuti sotsialistid võimult.
Sánchez sai peaministriks eelmise aasta juunis, kui Rahvapartei liider Mariano Rajoy kaotas parlamendis usaldushääletuse.
Sánchez püüdis hoida oma vähemusvalitsust võimul uute valimisteni 2020. aastal, kuid oli sunnitud teatama ennetähtaegsetest valimistest pärast seda, kui seadusandjad lükkasid veebruaris tagasi eelarveseaduse.