Soome sotse ootavad ees ilmselt keerukad võimukõnelused

Soome parlamendiparteide liidrid on läinud sel nädalal kokku mitmes valimisdebatis. Teisipäeval ristasid neli aastat valitsust juhtinud Keskerakonna esimees Juha Sipilä (paremal) ja arvatav järgmine valitsusjuht, sotside esimees Antti Rinne heatujuliselt piike ajalehe Helsingin Sanomat korraldatud arutelul. Foto: VESA MOILANEN/AFP/Scanpix

Homsete Soome parlamendivalimiste eel ei usu enam eriti keegi, et miski võiks väärata Sotsiaaldemokraatliku Partei võitu. Ühtlasi on selge seegi, et nii väikese toetusega võitjat pole enne nähtud ning parteide tihe esiviisik tähendab ilmselt keerukaid võimukõnelusi.

Kuigi Sotsiaaldemokraatliku Partei eelmisest valimisvõidust Soomes on möödas juba paarkümmend aastat ning võrreldes viimaste valimistega nelja aasta eest saavutavad sotsid parteijuhi Antti Rinne eestvedamisel kindlasti homme parema tulemuse, jääb arvatavale võidule külge mõru mekk: esimest korda ei saa ilmselt üksi partei Soomes suuremat kui 20-protsendilist häälte saaki.

Turu Ülikooli parlamendiuuringute keskuse lektor Jenni Karimäki selgitas seda muutunud parteimaastikuga: suurte parteide aeg on läbi ning alles on jäänud vaid päris väikesed ja keskmikud.

«Soomes toimub praegu parteisüsteemi killustumine, kus pärast valimisi on ehk viis keskmise suurusega parteid. Varem oli meil kolm suurt erakonda üle 20 protsendi või vähemalt juhtiv partei oli üle 20-protsendise toetusega,» lausus ta intervjuus Postimehele.

Tema pealinnakolleeg, Helsingi Ülikooli politoloogiaprofessor Åsa von Schoultz rõhutas siiski, et tegu pole millegi Soomele eripärasega.

«See, et parteisüsteem muutub üha enam killustunuks, on suundumus, mida näeme praegu paljudes Euroopa riikides. Vanad traditsioonilised võimuparteid – peamiselt konservatiivid ja sotsiaaldemokraadid – on raskustes harjumuspärase toetuse säilitamisega. See on väga selge ka Soome puhul,» rääkis ta.