Bosnia serblaste juht peab Srebrenica massimõrva müüdiks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Milorad Dodik.
Milorad Dodik. Foto: ELVIS BARUKCIC / AFP

Bosnia serblaste liider nimetas Srebrenica massimõrva, kus Serbia sõdurid tapsid 1995. aastal üle 8000 mehe ja poisi, fabritseeritud müüdiks.

Milorad Dodik, üks kolmest mitmerahvuselise Bosnia kaaspresidendist, ütles 1992.-1995. aastal kestnud sõjas toime pandud sõjakuritegusid käsitlenud arutelul, et Srebrenica massimõrv oli "miski, mida ei eksisteeri".

"Bosnia (moslemitel) polnud müüti, seega otsustasid nad ehitada ühe Srebrenica ümber."

Avaldus käib vastu kahe rahvusvahelise kohtu otsustele, et Srebrenicas pandi toime genotsiid. Seda massimõrva peetakse üheks veriseimaks tapatalguks Teise maailmasõja järgses Euroopas.

Pärast seda, kui bosnia serblaste üksused olid sõja käigus 1995. aastal Srebrenica linna hõivanud, tapeti mõne päeva jooksul üle 8000 moslemist meest ja last ning nende surnukehad visati mitmesse massihauda.

Dodik on Srebrenica massimõrva korduvalt pisendanud koos teiste bosnia serblastest poliitikute ning kõrvalasuva Serbia võimudega, kes eitavad genotsiidi toimumist. Bosnia serblased on teatanud ka erikomisjoni loomisest, mille ülesanne on välja selgitada "tõde" Srebrenicas toimunu kohta.

Rohkem kui kaks aastakümmet pärast Balkani sõda, milles sai surma umbes 100 000 inimest, on Bosnia teravalt lõhenenud kolme peamise kogukonna, bosnialaste, serblaste ja horvaatide vahel.

2017. aastal kehtestas USA Dodikule sanktsioonid seoses tema jõupingutustega õõnestada Bosnia terviklikkust.

Bosnia ja Hertsegoviina vannutas novembris ametisse kolm presidenti.

Kolm presidenti hakkavad olema kordamööda ametis iga kaheksa kuu tagant. Süsteem sätestati keerulises rahuleppes, millega lõpetati 1990. aastal väldanud Bosnia sõda ning jagati võim riigi kolme peamise etnilise grupi ehk bosnia islamiusuliste, serblaste ja horvaatide vahel.

Esimesena astus valitsuse etteotsa serblane Dodik. Temaga koos vannutati ametisse bosnia moslemite president Šefik Džaferović ja horvaatlaste president Željko Komšić. 

Tagasi üles