Soome valimistel võtsid ülinapi võidu sotsiaaldemokraadid (16)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome sotsiaaldemokraadid (SDP) võitsid ülinapilt pühapäevased üldvalimised, edestades rahvuskonservatiivset erakonda Põlissoomlased vaid 0,2 protsendipunktiga.
"Esmakordselt pärast 1999. aastat on Sotsiaaldemokraatlik Partei peaministri partei," ütles erakonna esimees Antti Rinne poolehoidjatele, kui SDP oli taganud parlamendis 40 kohta ehk ühe enam kui Põlissoomlased.
SDP-d toetas 17,7 ja põlissoomlasi 17,5 protsenti hääletanuist. Konservatiivne Koonderakond saab 17-protsendise toetusega eduskunnas 38 mandaati.
Oma ajaloo halvima tulemuse tegi 13,8 protsendi ja 31 parlamendikohaga Keskerakond, mille neli aastat väldanud kärpepoliitika ei pälvinud valijate heakskiitu.
Peaminister Juha Sipilä tunnistas Soome meediale, et tema partei on valimiste suurim kaotaja, ning nimetas tulemust suureks pettumuseks. Uues eduskunnas on keskerakondlasi praegusest 18 võrra vähem.
Valimiste võitjaks võivad end pidada aga rohelised 11,5 ja Vasakliit 8,2 protsendise toetusega.
Parlamendis saavad nad vastavalt 20 ja 16 kohta ehk vastavalt viis ja neli mandaati enam kui eelmises koosseisus.
Rootsi Rahvaparteid toetas 4,5, kristlikke demokraate 3,9 protsenti ja põlissoomlastest lahku löönud Sinist Tulevikku üks protsent hääletanuist.
Rootslaste erakonnale tähendab see üheksat mandaati ja kristlikele demokraatidele viit.
Eelmiste valimistega võrreldes kasvatas enim oma esindatust SDP, võites juurde kuus kohta.
Põlissoomlased ja Koonderakond said mõlemad 2015. aasta valimistega võrreldes lisaks ühe koha.
Põlissoomlaste parlamendifraktsioon siiski enam kui kahekordistub praegusega võrreldes, sest partei lõhenemise järel on sel olnud eduskunnas 17 saadikut. Põlissoomlastest lahku löönud siniseid aga uuest koosseisust enam ei leia.
Suurimaks häältemagnetiks osutus põlissoomlaste juht Jussi Halla-aho, keda toetas Helsingi valimisringkonnas 30 527 valijat. Sellega ületas ta napilt praeguse presidendi Sauli Niinistö 1999. aastast pärit rekordi -- 30 450 häält.
Uusimaa läänist pääses 12 919 hääle toel parlamenti liikumise Nüüd (Nyt) üks asutajaid, endine koonderakondlane ja ärimees Harry Harkimo. Üks koht eduskunnas on reserveeritud aga Ahvenamaa esindajale.
Tasavägine tulemus tõotab teha koalitsiooniläbirääkimised äärmiselt keeruliseks.
Valimiskampaania ajal väljendasid paljud erakonnad suurt kahtlust valitsusvastutuse jagamise üle põlissoomlastega, kes on ärgitanud piirama sisserännet pea nullini, ning nimetanud võitlust kliimamuutuste vastu hüsteeriaks.
Rinne, kes pidas tulemust sotsidele väikeseks pettumuseks, ei välistanud siiski koostööd ka põlissoomlastega. Ta lubas saata kõigile erakondadele, ka põlissoomlastele küsimustiku.
"Samad küsimused lähevad teele kõigile erakondadele. Vastuste põhjal hindame, kellega võib püüda valitsuskõnelusi edasi viia," lausus Rinne, kelle sõnul on tema partei jaoks tähtis väärtuste teema.
"See on liim, mis valitsust koos hoiab ja võimaldab edasi liikuda," lisas ta.
Valimisosalus oli 72 protsenti -- eelhääletusest võttis osa 36,6 ja valimispäeval käis hääletamas 35,5 protsenti Soome kodanikest.
Parlamenti pääsenud naiste arv tõuseb esialgsetel andmetel 83-lt 92-le.