Vene saadikud kiitsid heaks autonoomse interneti loomise (1)

Copy
Küsimustele vastab Vladimir Putin.
Küsimustele vastab Vladimir Putin. Foto: Alexandr Krõažev / Sputnik / Scanpix

Vene riigiduuma andis heakskiidu «kodumaise» interneti loomiseks, mis on saadikute sõnul vajalik riigi kaitsmiseks küberohtude eest. Kriitikute sõnul võib see aga tuua kaasa veelgi karmima tsensuuri.

Riigiduuma toetas täna ülekaalukalt eelnõud, mille alusel alustatakse Venemaal autonoomse interneti loomist. Seaduse kohaselt rajatakse Venemaale iseseisev internetitaristu ehk Runet, mis võimaldaks Venemaal rünnaku kohta oma süsteemi isoleerida.

Eelnõud toetas 307 saadikut, vastu oli vaid 68. Tõenäoliselt leiab eelnõu tulevaste päevade jooksul heakskiidu ka parlamendi ülemkojas ehk föderatsiooninõukogus, pärast mida jõuab see allkirjastamiseks president Vladimir Putini lauale. Esialgsete plaanide kohaselt jõustub seadus 1. novembril.

Eelnõu autori sõnul on kaalul Venema ajulgeolek ning projekti on vaja, et jätkata tegutsemist ka siis, kui katkestatud on sidemed välismaiste juurserveritega.

«Kui me näeme, et teistel on tehniline võimekus Vene internetile rünnakute korraldamiseks, peab meil olema tehniline võimekus nende rünnakute tõrjumiseks,» lausus üks eelnõu autoritest Andrei Klišas. «Meil pole kahtlustki, et Ameerika Ühendriikidel on võimekus keerata internet kinni, kui neil selleks vajadus peaks olema.»

Eelnõus seisab, et selle eesmärk on seista vastu USA agressiivsele riiklikule küberjulgeoleku strateegiale ning sätestab, et Venemaa on Washingtoni üks strateegilisi vastaseid.

Üks eelnõu eesmärkidest on hoida võimalikult suur osa Vene internetikasutajate andmesidest riigi piires. Kuigi see võib paista riigi kaitsmisena väliste ohtude eest, märgivad õigusühendused, et uued meetmed võivad olla suunatud pigem Kremli kriitikute kui välisjõudude vastu.

Vene valitsuse kontroll interneti üle on üha kasvanud. 2017. aastal teatasid ametnikud, et tahavad 2020. aastaks 95 protsenti internetiliiklusest kohalikule tasemele viia. 2016. aastast alates hakkasid sotsiaalmeediavõrgustikud kasutajate andmeid riiklikesse serveritesse salvestama.

Lisaks on riiklik meedia järelvalveorgan Roskomnadzor pidanud pikka sõda sõnumirakendusega Telegram, millelt nõuti krüpteeritud sõnumite lugemiseks vajalike võtmete loovutamist.

Roskomnadzori juhi Aleksandr Žarovi sõnul aitab uus seadus ka võitluses Telegrami vastu, mis seni ei ole olnud suhteliselt edutu. Žarovi tsitaat eemaldati hiljem meediast, teatas väljaanne Znak.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles