Mitmetahuline, kirev ja inspireeriv modell kunstnikele (2)

Juhan Raud
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eugene Delacroix’ maali «Vabadus viib rahva barrikaadidele» paremal servas on taustal Jumalaema kirik.
Eugene Delacroix’ maali «Vabadus viib rahva barrikaadidele» paremal servas on taustal Jumalaema kirik. Foto: Jean-pol Grandmont

Jumalaema kirik Pariisis oma meeliülendava ilu ja kultuuriloolise väärtusega on küll ise kunstiteos, ent hoonet ennast on samuti kujutatud väga eripalgelistel kunstiteostel, nii suurmeistrite kui ka asjaarmastajate omadel. Katedraali kujutis ilutseb lugematutel maalidel ja muudel töödel – see on kui ajastute ühenduspunkt.

Üks kuulsamaid maale, mille peal seda ehitist – tõsi küll, taustal – näha võib, on prantsuse romantiku Eugène Delacroix’ vististi kõige tuntum taies, 1830. aastal valminud suurteos «Vabadus viib rahva barrikaadidele». Maali keskmes on juulirevolutsioon – mis lõppes kuningas Charles X troonilt kukutamisega –, mässavad Pariisi elanikud ja Vabaduse personifikatsioon (suure prantsuse trikolooriga). Terase silmaga vaataja märkab taustal Notre-Dame’i katedraali ja selle katusel imepisikest trikoloori.

Ent Delacroix’ kuulsal maalil jääb katedraal vaid toimuva taustale – paljud teised suurkujud on maalinud ka otseselt kirikut. Üks modernse kunsti juhtfiguure, legendaarne maalikunstnik ja skulptor Henri Matisse, kes elas suure osa täiskasvanuelust Seine’i jõe ääres, kujutas korteriaknast paistvat Notre-Dame’i mitmel korral ja mitmes stiilis. Ainuüksi aastal 1902 valmis Matisse’il mitu olulist maali märgilisest katedraalist, sealhulgas sinakates ja violetsetes toonides «Jumalaema kirik, hiline pärastlõuna».

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles