Postimees Pariisis: «See on minu koht, kus ma käin tööd tegemas, see on üks osa minu elust»

Prantsusmaal giidina töötav Marina Laikjõe rääkis, et uudis põlengust jättis tema elu täielikult seisma ning alates sellest on mõelnud vaid Jumalaema kirikust. 

Laikjõe rääkis Postimehele antud intervjuus, kuidas tema põlengust teada sai. «Kuulun giidide erinevatesse chat'idesse ja üks minu hea kolleeg oli just väljunud Jumalaema kirikust. Ta tegi seal ekskursiooni. Ta eemaldus oma klientidega ja saatis pildi, et Jumalaema kiriku katuselt tuleb tossu. Keegi ei võtnud seda algul väga tõsiselt. Kommentaarid olid sellised, et kas midagi põleb, et kindlasti kustutakse kohe ära. Mitte keegi ei arvanud, et see asi nii läheb,» kirjeldas ta.

Laikjõe ütles, et inimesed Kasahstanist Ameerikani on saatnud talle ajavahe tõttu ööläbi kirju ja kaastundeavaldusi, öeldes, et nad on kurvad ja et nende mõtted liikusid kohe koos käidud tuurile. «Igal inimesel on oma lugu Jumalaema kirikuga. Iga inimene on kuidagi sellega seotud. Kõik, kes on Pariisis käinud, kõik need inimesed on käinud Jumalaema kirikus,» rääkis Laikjõe. «See on minu koht, kus ma käin tööd tegemas. See on üks osa minu elust ja seda ei ole enam.»

Laikjõe sõnul kurvastab taoline uudis kõiki inimesi, sõltumata nende taustast. «See on puudutanud südamest kõiki inimesi, olenemata religioonist ja rahvusest. Täna hommikul oli hästi kurb, sest tundub, et kogu Pariis ja Prantsusmaa ja maailm on kogunenud siia Jumalaema kiriku ümber. Võiks isegi öelda, et see on nagu palverännak, palverännak Jumalaema kirikule või sellele, mis on sellest alles jäänud.»

«Jumalaema kirik on olnud koht, kus oled alati oodatud, kus tunned mingisugust kaitset. Inimesed, kes isegi pole usklikud, pole kristlased, tulevad siia ja teavad, et see koht on alati olemas. Väga hea on elada, kui sa tead, et midagi on alati olemas. Pariis on selline linn, et ta on igavene. Ta on alati olemas, temaga ei tohi midagi juhtuda. See kindlustunne aitab elada. Ja kui sa tuled ja seda enam ei ole...» kirjeldas Laikjõe.

«Õnneks on läänetornid ja õnneks on läänefassaad oma portaalidega ja õnneks on see pilt ja see on väga-väga suur õnn, et kirik ei põlenud maani maha. Kirik on osaliselt alles ja oluline sõnum on see, et kirik taastatakse - see on minu meelest kõige tähtsam sõnum - kõik teavad seda, aga see võtab kõik aega.»

Eilse õhtu veetis Laikjõe televiisori ees ning ootas spetsialistidelt informatsiooni ja hinnanguid. «Kõik muud asjad, mis olid teha või mida peab tegema, kõik on kõrvale lükatud, elu jäi täielikult seisma. Mõtlengi viimased 16 tundi ainult Jumalaema kirikust.»

Laikjõe rääkis, et päästetud on näiteks Kristuse okaskroon, Louis IX, Prantsuse ühe armastatuima kuninga valge jakk ja roosaknad. «Palju on spetsialiste, kes räägivad ajaloost, mis siin kõike on olnud. Selleks oleks vaja vähemalt kahte tundi, et seda kõike kokku võtta, mis siin on olnud. See on Pariisis süda, see on Prantsusmaa süda. See on kõige tähtsam koht, kus me alustame oma ajalootundi Pariisist.»