Valus esmaspäev tõi prantslased palverännakule

  • Kiriku lääneküljel asuval jõekaldal jalutasid eile tuhanded masendunud inimesed.
  • Omavahel arutati, kuidas sai Jumal millelgi sellisel üldse lasta juhtuda.
  • Rasketel aegadel hoidavad prantslased kokku, nendib eestlanna Ene Rämmeld.

Kirikut piirav ala oli uudistajatele suletud. Suurt trügimist polnud ka näha – ekspertidel lasti oma tööd teha. 

FOTO: Erik Tikan

Jumalaema kirik on osa pariislaste identiteedist. «Jumalaema kirik on midagi, mis peab kindlasti olema. Pole võimalik, et seda ühel päeval enam ei ole.»

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Päev pärast põlengut olid Pariisi hommikused tänavad harjumatult vaiksed. Viimased üheksa aastat Pariisis giidina töötanud Marina Laikjõe näitab mulle telefonist selle tõestuseks videot. Veendun, et hiirvaikne tänav hommikuses Pariisis on kõike muud kui pariisilik.

Laikjõe mäletab teist pea sama vaikset hommikut mitte kaugest minevikust. See oli 2015. aasta novembrikuu hommik, vähem kui 12 tundi pärast kogu maailma jahmatanud terrorirünnakuid.

«Tragöödiad ühendavadki prantslasi,» ütleb Laikjõe. «Kui vaadata ajaloos tagasi, siis alati on ühiskond tugevamana edasi läinud. On ju kõik ühtmoodi haiget saanud.»

Tagasi üles