Jumalaema kiriku põleng peatati moodsa tehnoloogia abil (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Droonifoto põlevast Jumalaema kirikust.
Droonifoto põlevast Jumalaema kirikust. Foto: AFP/SCANPIX

Esmaspäeva õhtul tekkinud tulekahju hävitas küll Pariisi Jumalaema kiriku haritorni ning katuse, kuid hoone struktuur suudeti kangelaslikult tegutsenud tuletõrjujate poolt napilt päästa. Samas on selge, et ilma kaasaegse tehnoloogiata Jumalaema kirik enam püsti ei oleks.

Prantsuse ajaleht Le Parisien andis ülevaate sellest, milline suuroperatsioon korraldati tuletõrjujate õigesse kohta suunamiseks ning tulekahju arengu jälgimiseks.

Nimelt saadeti kiriku kohale siseministeeriumile ja kultuuriministeeriumile kuuluvad ning termokaameratega varustatud Hiina päritolu droonid DJI Mavic Pro ja DJI Matrix M210, mis edastasid videopilti kiriku juures paiknenud staabibussi. Pariisi tuletõrjel pole veel endal sellise videovõimekusega droone, mida niivõrd kõrge ehitise puhul kasutada.

Mehitamata õhusõidukite eesmärgiks oli tuletõrjujate parem suunamine ja ressursi mõistlikum kasutamine. Lisaks pakkusid droonid helikopteriga võrreldes hoopis paindlikumat võimalust tulekahju arengu jälgimiseks ja ka selle tekkepõhjuste selgitamiseks. 

Jumalaema kiriku ees lendav droon.
Jumalaema kiriku ees lendav droon. Foto: Alexis Sciard / imago images / IP3press / Scanpix

Tavaliselt oleks DJI drooni lennutamine Pariisi kesklinna kohal nii seaduse kui tehnoloogia poolt keelatud, sest tootja käitub Prantsusmaa seaduste kohaselt ning on blokeerinud lennuvahendi GPSi teel selle lennutamise lennujaamade lähedal (Pariisi Le Bourget’ lennujaam asub kirikust 14 kilomeetri kaugusel). Tootja poolt on võimalik aga blokeering eemaldada, mida tõenäoliselt esmaspäeva õhtul ka tehti.

«Tänu nendele droonidele, tänu sellele uuele ja tänapäeval täiesti hädavajalikule tehnoloogiale saime me teha taktikalise otsuse peatada tuli enne, kui see jõudis täielikult neelata kaks kellatorni,» ütles Pariisi tuletõrje kõneisik Gabriel Plus. Ta lisas: «Tänu droonidele oli meil võimalik õigesti suunata meie käsutuses olnud ressurssi.»

Lisaks kasutas tuletõrje katedraalis ka robotit Colossus, mille eesmärgiks oli nii leekide kustutamine kui ka hoone temperatuuri alandamine. Shark Roboticsi poolt arendatud 500 kilogrammist masinat on võimalik kasutada kohtades, kuhu tuletõrjujaid saata pole võimalik. Ühtekokku suudab masin enda järel vedada umbes kahe tonni jagu vett. «See on 15 mehe töö,» ütlesid leiutajad.

Robot Jumalaema kirikus.
Robot Jumalaema kirikus. Foto: Douhard / AP / Scanpix

Tuletõrjujate valikud olid piiratud

Tuletõrjujate valikud olid hoone omapärase ehituse tõttu piiratud. Briti tuleohutusekspert Keith Atkinson ütles väljaandele Wired, et sellises olukorras on kaks võimalist: üritada hiiglasliku veekoguse abil põlevaid alasid kustutada või jahutada teisi piirkondi, et tuli ei leviks.

«Ventileerimine, näiteks katusesse augu tegemine või katuste kokkuvarisemine aitab samuti temperatuuri alandada. Mõnikord võivad tuletõrjujad lausa sihilikult hävitada kohti, mis veel ei põle, et tekitada tuletõke,» selgitas Atkinson.

See tähendab, et otse leekide kustutamine võib luua riski suuremate kahjude tekkeks hoone sisemuses. Teiseks variandiks on lasta katusel ära põleda, mille abil võidetakse aega väärisesemete päästmiseks.

Pariisi tuletõrjujad.
Pariisi tuletõrjujad. Foto: Douhard / AP / Scanpix

Oxfordi ülikooli tuleohutusametnik Steve Emery ütles samale väljaandele, et suurte veekoguste pritsimisega katusele lisataks kaalu nii katusele kui ka niigi hapraks muutunud puitstruktuurile. Tema hinnangul püüdsid prantslased leida tasakaalu katuse kustutamise ja hoone jahutamise vahel.

Sheffieldi Hallami ülikooli professor Simon Kincaid ütles, et esimeste hinnangute kohaselt oli tuletõrjujail raskusi vee katusele pritsimisega. «Tuletõrjujad olid silmitsi veidra tulekahjuga, sest nad pidid kõrgete redelite abil katusel tulega võitlema, aga samas tuli olla ettevaatlik kiviseinte ja võlvide tundliku struktuuriga.»

Ekspertide sõnul võisid Pariisi tuletõrjujad jahutada kiviseinu ja aknaid, et tule levikut pidurdada. Kuigi see suurendab veekahjustuse riski, võis see võita aega väärisesemete päästmiseks.

Eksperdid nõustusid, et Pariisi tuletõrjujad kasutasid inimeste päästmise nimel omandatud oskusi hindamatute kunstiteoste päästmiseks ja tegid sealjuures head tööd.

Tagasi üles