NYT: Trump ei tahtnud Skripalide mürgitamise järel Venemaa diplomaate välja saata (2)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Donald Trump (vasakul) ja Vladimir Putin.
Donald Trump (vasakul) ja Vladimir Putin. Foto: Lehtikuva/Heikki Saukkomaa / ZUMAPRESS.com/Scanpix

Avaldatud raporti kohaselt arvas USA president Donald Trump, et eksspioon Sergei Skripali mürgitamine närvimürgiga Novitšok oli osa tavapärastest spioonimängudest ega pole piisav vabandus Vene spioonide USAst minema saatmiseks.

New York Timesi andmeil reageeris Trump skeptiliselt Suurbritannia 2018. aastal esitatud palvele anda närvimürgirünnakule ühine ja konkreetne vastus. Eksspioon Sergei Skripali ja tema tütre Julia vastu suunatud närvimürgirünnak oli esimene keemiarelvarünnak Euroopas pärast Esimest maailmasõda.

Trump oli väidetavalt pidanud rünnakut spioonimaailmas tavaliseks ja nimetanud seda küll maitsetuks, aga spionaaži piiridesse mahtuvaks. New York Timesi andmeil mõistis Trump Venemaa valitsust, kes otsustas kõrvaldada reeturi.

Sergei Skripal.
Sergei Skripal. Foto: STRINGER / REUTERS / Scanpix

Intsidendi lahendamist peetakse toonase Luure Keskagentuuri (CIA) asedirektori Gina Haspeli teeneks. Tänasel päeval CIA direktorina ametis olev Haspel esitles 60 Vene diplomaadi väljasaatmise otsust Trumpile kui tugevat otsust.

Ta näitas presidendile pilte Salisbury rünnaku tagajärjel haiglasse sattunud lastest ning närvimürgiga kokkupuutel surnud partidest. «Trumpile said haigete laste ja surnud partide pildid kinnisideeks. Briifingu lõpus toetas ta tugevat valikut,» kirjutas NYT.

USAst saadeti välja 60 venelast, neist 48 töötasid Venemaa saatkonnas Washingtonis ning 12 New Yorgis ÜRO juures. USA andis korralduse sulgeda ka Seattle’ linnas asuv Venemaa konsulaat.

NYT andmeil oli Trump olnud maruvihane, kuuldes, et USA saatis riigist välja Saksamaa ja Prantsusmaaga võrreldes hoopis rohkem Vene diplomaate. Saksamaa ja Prantsusmaa saatsid mõlemad välja neli Vene diplomaati.

Väidetavalt oli Trump otsustanud, et USA saadab välja sama palju diplomaate kui Euroopa riigid. Ametnikud said aru, et president pidas silmas, et USA saadab välja sama palju diplomaate nagu terve Euroopa kokku.

«Mind ei huvita koguarv!» olevat Trump karjunud. Washington Posti andmeil süüdistas president oma alluvaid endale valetamises ning sõimas neid vängete sõnadega.

USA välisministeerium otsustas, et Venemaa võib oma diplomaadid asendada. Praegu pole selge, kui palju kohtadest tänaseks päevaks täidetud on. Guardian pole saanud vastust Venemaa saatkonnast ega USA välisministeeriumist. USA pole Skripalide mürgitamise eest Venemaale sanktsioone kehtestanud.

GRU agendid Aleksei Tšepiga (vasakul) ja Aleksandr Miškin, keda peetakse vastutavaks Skripalide mürgitamise eest. 
GRU agendid Aleksei Tšepiga (vasakul) ja Aleksandr Miškin, keda peetakse vastutavaks Skripalide mürgitamise eest. Foto: TASS / Scanpix
Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles