/nginx/o/2019/04/18/11960803t1h3d9c.jpg)
Brexiti peaarhitekti Nigel Farage’ uus Brexiti Partei on arvamusküsitluste kohaselt Ühendkuningriigis Euroopa Parlamendi valimiste eel liidrikoha haaranud.
Brexiti peaarhitekti uus partei haaras Euroopa Parlamendi valimiste eel juhtohjad (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alles jaanuaris loodud erakond on hääli võitnud nii Leiboristlikult Parteilt kui ka peaminister Theresa May Konservatiivselt Parteilt. Brexiti Partei tekke järel on kahanenud ka UKIPi ehk Farage’i endise erakonna toetus.
The Timesi ja YouGovi küsitluses oli Brexiti Partei toetus 23 protsenti, järgnesid leiboristid 22 protsendiga ja konservatiivid 17-protsendilise toetusega. Alles eelmisel nädalal toetas Brexiti Parteid 15 protsenti küsitletutest, leiboristide toetus oli 24 protsenti ning konservatiividel 16 protsenti.
Paistab, et paljud endised UKIPi valijad on üle jooksnud Farage’i uue partei juurde. Farage oli UKIPi liider kolmel erineval ajaperioodil. Tema endine kodupartei on aga küsitluste kohaselt alles seitsmendal kohal, neid toetab kuus protsenti küsitletutest.
Populist Farage on arusaadavalt toetusnumbritega rahul. «Pikk tee on veel minna, aga on selge, et poliitikat soovitakse lõplikult muuta,» lausus ta.
/nginx/o/2019/04/18/11960804t1h14b0.jpg)
Eelmisel nädalal teatas Brexiti Partei, et üheks nende kandidaadiks saab endine konservatiivide kandidaat ja Jacob Rees-Moggi noorem õde Annunziata Rees-Mogg. Parlamendisaadik Jacob Rees-Mogg on olnud peaminister May vastu suunatud konservatiivide mässu peamise ärgitaja.
Praeguseks hetkeks on 12 UKIPi Euroopa Parlamendi saadikut otsustanud liituda Brexiti Parteiga. Farage’i juhtimisel võitis UKIP Euroopa Parlamendi valimised 2014. aastal, saavutades 27 protsendi suuruse toetuse. Järgnesid leiboristid 24 protsendiga ja konservatiivid 23 protsendiga.
Ühendkuningriik ja Euroopa Liit lükkasid Brexiti tähtaja edasi 31. oktoobriks ning sellega võttis Ühendkuningriik omale kohustuse korraldada mais ka Euroopa Parlamendi valimised.