:format(webp)/nginx/o/2019/04/18/11961547t1hc884.jpg)
Vähemusi rünnanud ja eri riikide marurahvuslastega koostööd teinud Ukraina Rahvavägi sai ülesande valvata Ukraina presidendivalimisi.
Ukraina presidendivalimisi paluti valvama marurahvuslased (13)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hoolimata Ukraina Rahvaväeks kutsutava rühmituse vastuolulisusest, andis valimiskomisjon äärmusrühmitusele ametliku loa jälgida Ukraina presidendivalimiste esimest vooru 31. märtsil.
Tegu on rühmitusega, mille juured on lahingus karastunud nn Azovi pataljonis, kuhu kuulusid ka end avalikult valge rassi ülemvõimu pooldajateks nimetavad vabatahtlikud.
Rühmituse kõneisik Ihor Vdovin teatas märtsi alguses, et Ukraina riigivõimud pigistavad ilmselgete rikkumiste ees silma kinni ega soovi neid dokumenteerida, seega on vajalik nende sekkumine.
«Kui me peame kellegile õigluse nimel näkku virutama, teeme seda kõhklemata,» teatas Rahvaväe komandör Ihor Mihhailenko.
/nginx/o/2019/04/18/11961546t1h696a.jpg)
Üleskutse vajadusel vägivalda kasutada tõstatas valimiskomisjonis kahtlusi ning palve ohu hindamiseks edastati riiklikule julgeolekuteenistusele (SBU). Valimiskomisjon lisas, et jõu kasutamine on lubamatu, kuid ei ähvardanud Rahvaväelt valimiste jälgimise õigust ära võtta.
Juhtum tõi kaasa G7 riikide ühenduse pöördumise Ukraina siseminister Arsen Avakovile. «Nad hirmutavad Ukraina kodanikke, üritavad valimistel julgeoleku tagamisega politsei rolli õõnestada ning kahjustavad Ukraina valitsuse riiklikku ja rahvusvahelist mainet,» kirjutasid G7 riigid.
Pole teada, kuidas SBU reageeris ja kas Rahvaväel on õigused ka presidendivalimiste teise vooru jälgimiseks.
Paljud Rahvaväe liikmed on Rahvuskaardi alla kuuluva Azovi pataljoni veteranid, kellele USA kongress keelas sõjalise abi edastamise. Azov kasutab Teise Maailmasõja aegsete SS-üksuste Wolfsangeli sümbolit ning neil on sidemeid erinevate riikide marurahvuslike ühendustega. Teadaolevalt on mõned rühmituse liikmed läbinud koolitused ka USA paremäärmuslike organisatsioonide juures.
Mõnetuhande liikmega Rahvavägi on tegelenud tänavatel patrullimisega ning vähemuste meeleavalduste laialiajamisega. 2018. aastal registreeriti mitmeid Rahvaväe rünnakuid seksuaalvähemuste aktivistide ja naisõiguslaste vastu.
2018. aasta juunis peksid Rahvaväe liikmed kirkade ja haamritega laiali romade laagri Kiievi Holosiivski pargis. Ükski rühmituse liige rünnaku eest süüdistust ei saanud.
Vastavalt valitsusega sõlmitud erikokkuleppele on Rahvaväel paljud samad õigused, mis politseil, kuigi selle liikmetel ei ole lubatud relva kanda.
/nginx/o/2019/04/18/11961581t1h93bf.jpg)
Kuna avalike uuringute kohaselt toetab Azovi poliitilist tiiba Rahvuskorpust vaid umbes üks protsent rahvastikust, loobus endine pataljoni komandör ja praegune saadik Andri Biletski sel korral presidendivalimistel kandideerimast.
Selle asemel keskendub Biletski sügisestele parlamendivalimistele, kus loodetakse saavutada viie protsendi suurune toetus.