Trump ootas kasu Venemaa tegevusest ja tahtis Muellerit tagandada
Täiendatud 19.32!

Donald Trump vastas Muelleri raporti avalikustamisele teatega, et mäng on läbi.

FOTO: twitter

Eriuurija Robert Muelleri raport president Donald Trumpi kampaaniameeskonna võimaliku kokkumängu kohta Venemaaga ei vabasta Trumpi õigusemõistmise takistamise kahtlustest ja näitab, et Trumpi kampaanial olid Venemaa tegevuse osas selged huvid.

Mida rääkis justiitsminister?

Venemaa sekkumist USA 2016. aasta presidendivalimistesse uurinud Robert Mueller jõudis lõppraportis järelduseni, et Venemaaga ei teinud koostööd ei USA president Donald Trump ega tema kampaania, teatas justiitsminister Bill Barr täna.

«Eriprokuröri raportis öeldakse, et tema uurimine ei leidnud, et Trumpi kampaania liikmed pidasid salanõu või koordineerisid Venemaaga selle valimistesse sekkumise tegevusi,» lausus Barr Kongressi ees.

Justiitsminister lisas, et Valge Maja tegi Venemaa sekkumist uurinud eriprokurör Muelleri uurimisega täielikult koostööd ning president Trump ei astunud uurimise tõkestamiseks ühtegi sammu.

«On märkimisväärne kogus tõendeid, mis näitavad, et president oli pahane ja vihane lähtuvalt siirast arvamusest, et uurimine õõnestab tema ametiaega, et selle ajendiks on tema poliitilised vastased ning et sellele annavad hoogu juurde seadusvastased andmelekked,» lausus Barr raporti avaldamise eel.

«Siiski tegi Valge Maja eriprokuröri uurimisega koostööd täielikult, pakkudes vaba ligipääsu kampaania ja Valge Maja dokumentidele, lubades nõunikel anda ütlusi vabalt ning esitamata ühtegi privaatsusnõuet,» lisas ta.

«Samaaegselt ei teinud president ühtegi akti, mis oleks faktiliselt võtnud eriprokurörilt uurimise lõpuleviimiseks vajalikke dokumente ja pealtnägijaid,» lausus Barr.

President Trump reageeris teatele Twitteris, postitades «Troonide mängu» kujundusega pildi, milles kuulutas, et ei olnud mingit kokkumängu ega õigusemõistmise takistamist. Postituse pühendas Trump kõigile vihkajatele ja radikaalsetele vasakpoolsetele demokraatidele.

Barr teatas ka, et Valge Maja ei teinud lõppraportisse ühtegi muudatust ega kasutanud Valge Maja siseinfo kaitseks täitevvõimu õigusi.

Tema sõnul vaatasid Valge Maja advokaadid raporti toimetatud versiooni üle enne, kui Trump õiguste kasutamatajätmise otsuse langetas.

Mitte nii süütu?

Barri versiooni ja tegeliku Muelleri raporti seisukohad paistavad aga suuresti lahknevat. Olulise punktina märkis eriuurija, et tema meeskond ei suutnud järeldada Trumpi süütust õigusemõistmise takistamisel.

«Kui meil oleks kindlust väita pärast põhjalikku faktide uurimist, et president ei pannud toime õigusemõistmise takistamist, oleks me seda teinud,» seisis raportis. «Tuginedes faktidele ja õiguslikele alustele ei ole me suutelised seda järeldust tegema.»

Mueller kirjeldas raporti kokkumängu käsitlevas osas Trumpi meeskonna liikmete sagedasi kontakte venelastega 2016. aastal.

«Vene kontaktid koosnevad ärisidemetest, pakkumistest osutada kampaaniale abi, kutseid kandidaat Trumpi ja Putini kohtumiseks, kutseid kampaaniaametnike ja esindajate kohtumiseks Vene valitsusega ning poliitilisi positsioone USA-Vene suhete parandamiseks,» seisab raportis.

Paljud neist kontaktidest olid juba varem teada. Vähemalt 16 Trumpi kampaaniaga seotud isikut olid presidendivalimiste või üleminekuperioodi ajal kontaktis venelastega. Mõned Trumpi abidest valetasid nende kontaktide kohta ja mõisteti uurijatele valetunnistuste andmise eest süüdi.

Muuhulgas sisaldavad kontaktid 2016. aasta Trump Toweri kohtumist, läbirääkimisi Vene ettevõttega Moskvasse Trump toweri ehitamiseks ja kohtumisi Vene suursaadikuga.

Mueller osutas ka, et Trumpi kampaaniameeskond ootas kasu saamist Venemaa ebaseaduslikust tegevusest valimiste mõjutamisel, kuid ei astunud kriminaalseid samme venelaste aitamiseks.

Mueller mainis spetsiifiliselt, et Trumpi kampaaniameeskond näitas üles huvi WikiLeaksi e-kirjade lekete osas, mis olid varastatud Demokraatlikult Parteilt, et kahjustada Hillary Clintonit.

Raportist selgub ka, et eriuurija uskus, et tal on õigus sundida presidenti tunnistusi andma, kuid eelistas seda mitte teha, sest see oleks Muelleri hinnangul juurdlust viivitanud. Muelleri meeskonna sõnul oli neil ka ilma Trumpi tunnistuseta piisavaid tõendeid juurdluse lõpetamiseks.

Ilmneb, et Trump nõudis ka Muelleri tagandamist. Trump helistas pärast eriuurija juurdluse algust 2017. aasta 17. juunil Valge Maja advokaadile Don McGahnile ja andis talle käsu helistada justiitsministrile.

Trump soovis, et justiitsminister ütleks, et Muelleril on huvide konflikt ja ta tuleb juurdlusest tagandada.

McGahn keeldus seda tegemast, otsustades, et paneks pigem ameti maha kui päästaks valla poliitilise veresauna.

Pärast seda, kui Trump kuulis toonaselt justiitsministrilt Jeff Sessionsilt, et asejustiitsminister Rod Rosenstein oli määranud ametisse eriuurija Robert Muelleri, vajus Trump oma tooli ja lausus: «Oh jumal. See on kohutav. See on minu presidendiaja lõpp. Ma olen omadega perses.»

Raportis tuuakse välja, kuidas Trump üritas korduvalt Muelleri juurdlust enda kontrolli alla saada.

Mueller uuris kümmet sellist episoodi. Nende seas on Trumpi otsus vallandada James Comey FBI juhi kohalt, alluvatele antud korraldused Mueller vallandada ning püüdlused ärgitada tunnistajaid uurijaga koostööd mitte tegema.

Raport edastab, et Trumpi katsed õigusemõistmist takistada jooksid liiva, kuna teised keeldusid presidendi käske täitmast.

Muelleri hinnangul võib presidendi avalikku tegevust vaadelda jälgede segamisena, sest presidendi avalikel kommentaaridel on erakordne jõud.

«Kuigi võib olla keeruline järeldada, et avalikkusele suunatud tegevus lähtus korruptiivsetest motiividest, võimendab presidendi võimet mõjutada tegevust, isikuid ja sündmusi tema erakordne suutlikkus tõmmata tähelepanu massikommunikatsiooni vahendeid kasutades,» teatab raport.

Eriuurija märgib, et Kongressil on õigus algatada presidendi osas juurdlus seoses õigusemõistmise takistamisega.

Mueller toob raportis muuhulgas välja ka juriidilised alused, miks eriuurijal oli õigus õigusemõistmise takistamist uurida, isegi kui tal pole õigust ametisolevat presidenti süüdi mõista.

Pikk lõik, mis lahkab õiguslikke aluseid, viitab Kongressi võimule presidenti õigusemõistmise takistamise süüdistuste alusel uurida ja vajadusel ametist tagandada.

Demokraadid kutsuvad Barri üles ametist lahkuma

Esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi ja senati demokraatide liider Chuck Schumer teatasid ühisavalduses, et Barri Muelleri raporti käsitlemine on kahetsusväärselt ühepoolne.

«Justiitsminister Barri kahetsusväärselt ühepoolne Muelleri raporti käsitlemine, muuhulgas tema kallutatud 24. märtsi kokkuvõte, tema vastutustundetu tunnistus Kongressi ees eelmisel nädalal ja õigustamatu plaan spinnida raportit pressikonverentsil mitu tundi enne seda, kui ta lubas avalikkusel või Kongressil seda näha, on toonud kaasa usalduskriisi tema sõltumatuse ja erapooletuse osas,» seisis avalduses.

Demokraatlik presidendikandidaat Eric Swalwell kutsus justiitsminister Barri üles ametist lahkuma.

«Ta on tõestanud ennast kindla Trumpi liitlasena, kes seab presidendi poliitilise tuleviku kõrgemale seaduse jõust. See muudab ta ametikohustuste täitmisel ebasobivaks. Ta peab tagasi astuma,» teatas Esindajatekoja õiguskomitee liige Swalwell avalduses.

Muelleri uurimise 400-leheküljelise raporti vähem toimetatud versiooni saavad kongresmenid CD-l. Teine, tugevamini redigeeritud versioon, jõuab avalikkuseni eriuurija kodulehe kaudu, vahendab CNN.

Avalikkusesse jõudvas raportis on välja toimetatud teised kolm infokategooriat, mille seas on käimasolevaid uurimisi ning tundlikke luureallikaid ja -meetodeid puudutav teave.

Barri sõnul loodab ta, et Kongressile vähetoimetatud versiooni andmine ning tema eelseisev tunnistuste andmine Kongressis rahuldab kõik Kongressi vajadused eriprokuröri uurimist käsitleva info järgi.

Uue arenguna kutsuti Mueller justiitskomisjoni ette tunnistusi andma. Muelleril on aega Kongressi ette ilmumiseks 23. maini. Barr teatas küsimustele vastates, et tal ei ole Muelleri tunnistamise vastu midagi.

Õiguskomisjoni juht Jerrold Nadler avaldas Muellerile saadetud kolmelauselise kirja minuteid pärast seda, kui justiitsminister Barr lõpetas Muelleri raportit käsitlenud pressikonverentsi.

Nadleri sõnul peavad Kongress ja avalikkus saama raportist ülevaate otse Muellerilt, et tema leitut paremini mõista.

Pärast seda esitas Muellerile kutse tunnistajapinki ilmuda ka Esindajatekoja julgeolekukomitee esimees Adam Schiff, öeldes, et pärast kahte aastat juurdlust on avalikkusel õigus teada fakte, mitte justiitsminister Barri poliitilisi spinne.

Tagasi üles