/nginx/o/2019/04/20/11964184t1hd093.jpg)
Ecuadori kohus andis reedel käsu endise välisministri Ricardo Patiño vahistamiseks, teatasid meediakanalid.
Ecuadori kohus andis käsu endise välisministri vahistamiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Patiño kinnitas sotsiaalmeedias avaldatud videopöördumises, et on süütu ja tegemist on tagakiusamisega, sest ta kutsus üles rahumeelsetele protestidele president Lenin Moreno vastu.
Patiño teatas ühtlasi, et lahkus riigist seaduslikult ja viibib juba "teisel territooriumil".
Mõnede meediakanalite info kohaselt põgenes Patiño Peruusse ja sealt edasi Mehhikosse.
Viimastel andmetel süüdistab prokuratuur eksministrit muu hulgas vägivallale õhutamises eelmisel aastal, kui ta kutsus üles hõivama ametiasutusi ja sulgema teid.
Patiño on endise presidendi Rafael Correa lähedane liitlane. Correa omakorda oli see, kes andis varjupaiga saatkonnas et WikiLeaksi asutajale Julian Assange'ile. Assange loovutamine on riigis põhjustanud suuri pingeid.
Moreno kaitses pühapäeval otsust tühistada Assange'i asüülistaatus, väites usutluses ajalehele Guardian, et WikiLeaksi asutaja oli üritanud luua Ecuadori Londoni-saatkonnas luurekeskust.
"On kahetsusväärne, et eelmise valitsuse loal eraldati Ecuadori saatkonnas Londonis ruumid ja vahendid teiste riikide siseasjadesse sekkumiseks," lausus ta.
"Me ei saa lubada meie majal, mis avas oma uksed, saada luurekeskuseks," lisas 2017. aastal presidendiks valitud Moreno.
"Meie otsus ei ole meelevaldne, vaid rajaneb rahvusvahelisel õigusel," väitis president.
Briti võimud vahistasid Assange´i neljapäeval pärast seda, kui Ecuador oli tühistanud talle antud asüüli.
Assange vahistati nii kautsjonitingimuste rikkumise eest kui USA väljaandmistaotluse alusel. Ühendriigid süüdistavad teda salajaste sõjaliste dokumentide ja diplomaatiliste kirjavahetuse avaldamises.
Assange palus saatkonnast varjupaika, et vältida väljaandmist Rootsile, kus teda süüdistati vägistamises. Kui Rootsi 2017. aastal süüdistusest loobus, ei saanud ta ikka välja tulla, sest Briti võimud süüdistasid teda kautsjonireeglite rikkumises.
2012. aastast alates Ecuadori saatkonnas viibinud Assange on vägistamissüüdistusi alati eitanud.