/nginx/o/2019/04/21/11967748t1hf5bd.jpg)
USA esindajatekoja kõrge demokraat ütles pühapäeval, et erakond otsustab lähinädalatel selle, kas vabariiklasest presidendi Donald Trumpi suhtes tagandamisprotseduuri alustamine «oleks riigi jaoks parim kurss».
Esindajatekoja demokraat: otsustame Trumpi tagandamise lähinädalatel (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eriprokurör Robert Mueller ei võta neljapäeval kärbitud kujul avaldatud 448-leheküljelises uurimisraportis seisukohta, kas Trump takistas õigusemõistmist, kuid toob välja kümme episoodi, kuidas Trump üritas korduvalt Venemaa sekkumist 2016. aasta valimistesse uurinud juurdlust enda kontrolli alla saada ning Muellerit ametist välja puksida.
Eriprokurör ütles ka, et selle üle, kas Trump pani toime õigusemõistmise takistamise kuriteo, peaks otsustama kongress.
Mueller uuris 22 kuud kestnud juurdluse käigus Venemaa sekkumist Ühendriikide presidendivalimistesse, USA praeguse presidendi ja toonase presidendikandidaadi Trumpi kampaaniameeskonna ja Venemaa võimalikku kokkumängu ja seda, kas Trump takistas õigusemõistmist.
Esindajatekoja luurekomitee demokraadist esimees Adam Schiff ütles pühapäeval, et demokraatide ees seisab pärast Muelleri paljastusi dilemma, kas alustada Trumpi tagandamisprotseduuri või mitte, sest kuna senat on vabariiklaste kontrolli all, blokeeriksid vabariiklastest senaatorid ilmselt selle katse.
«Me peame otsustama, kas me teeme tagandamisprotseduuri kõigest hoolimata läbi, sest vastasel juhul saadaksime signaali, et presidendi käitumine on kuidagi vastuvõetav, et tulevased presidendid võivad tegeleda karistamatult seda tüüpi korruptsiooniga - või otsustame me hoopis, et meil oleks parem ametliku tagandamisprotseduuri asemel keskenduda järelevalvefunktsioonile,» lausus Schiff pühapäeval telejaama Fox News saates.
«See kujuneb väga tõsiste tagajärgedega otsuseks» ja see langetatakse «lähinädalatel», lausus Schiff.
Tagandamise läbiminekuks on vaja koguda esindajatekojas lihthäälteenamus ja senatis kahekolmandikuline häälteenamus. Esimene ei oleks demokraatide jaoks ilmselt raske, sest neil on esindajatekojas enamus, kuid teist ülesannet ootab peaaegu kindlasti läbikukkumine, sest vabariiklastel on senatis enamus.
Esindajatekoja õiguskomitee demokraadist esimees Jerry Nadler jäi telekanali NBC saates võimalikust tagandamisest rääkides samuti kahevahele. «Me võime selleni jõuda, aga ei pruugi,» sõnas ta, lisades, et seadusandjad peavad «läbi töötama kõik tõendid».
Demokraatide presidendikandidaadiks pürgivast 18 poliitikust on seni Trumpi suhtes tagandamisprotseduuri alustamisele toetust avaldanud vaid kaks - senaator Elizabeth Warren ja endise presidendi Barack Obama kunagine elamuehitusminister Julian Castro.
«Muelleri raport näitab, et vaenuliku riigi valitsus ründas meie 2016. aasta valimisi, et aidata Donald Trumpi ja Trump tervitas seda abi,» kirjutas Massachusettsi seadusandja suhtlusvõrgustikus Twitter.
«Ja kui ta valituks sai, siis tõkestas Trump selle uurimist igal viisil,» väitis Warren.
«See tähendab, et esindajatekoda peaks viivitamatult alustama menetlust USA presidendi vastu,» jätkas Warren.
Esindajatekoja demokraadist spiiker Nancy Pelosi on kutsunud demokraate ootama ära, kuni justiitsminister William Barr esitab neile Muelleri uurimisraporti redigeerimata versiooni ja neil on võimalik tutvuda kogu tõendusmaterjaliga.
Muelleri raportist selgub küll, et Venemaa sekkumine USA 2016. aasta presidendivalimistesse oli ulatuslik ja süstemaatiline ja ehkki Trumpi kampaaniameeskond tervitas Venemaa pakutud abi, ei leia kinnitust süüdistus tahtlikus kokkumängus Moskvaga.