Põhja-Makedoonia presidendivalimistel ületati napilt valimiskünnis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhja-Makedoonia presidendivalimiste esimeses voorus kerkis osalus napilt üle nõutava 40 protsendi, teatas valimiskomisjon.
Eilsetest valimistest võttis lõpuks osa 41 protsenti hääleõiguslikest. Kui osalus jäänuks alla 40, oleks valimised tunnistatud kehtetuks.
Valimiskomisjoni andmeil kogus valitsevate vasakpoolsete kandidaat Stevo Pendarovski 42,6 protsenti häältest ja parempoolne Gordana Siljanovska-Davkova umbes 42,4.
Albaania vähemuse esindaja Belrim Reka 11 toetusprotsendiga valimiste teise vooru ei pääsenud. Andmed esitati pärast seda, kui loetud oli 99,5 protsenti häältest.
Valimiste teine voor peetakse 5. mail. Praegune president Gjorge Ivanov ei saa uuesti kandideerida, kuna on lõpetamas maksimaalselt lubatud teist ametiaega.
Madalat valimisosalust prognoositi juba varem, sest presidendi roll on riigis suuresti tseremoniaalne. Lisaks suhtuvad paljud valijaid küüniliselt poliitilisse süsteemi, mida peetakse äärmiselt korrumpeerunuks.
Töötuse määr Põhja-Makedoonias küünib 20 protsendini ja keskmine palk 400 euroni.
Valimised leidsid aset vähem kui kolm kuud pärast riigi nimemuutust, mis lõpetas aastakümneid kestnud tüli Skopje ja Ateena vahel.
Sügisesel nime muutmise referendumil osales alla 40 protsendi valijaist.