Mõistatus maailmale: mis saab Ukrainas edasi Zelenskõi võidu järel? (16)
/nginx/o/2019/04/22/11968984t1h8d8f.jpg)
Koomiku Volodõmõr Zelenskõi mäekõrgune võit Ukraina presidendivalimistel pole mitte vaid valus löök senisele riigipeale Petro Porošenkole, vaid paneb teadmatuses kukalt kratsima nii investorid kui ka lääneriikide ja Venemaa liidrid, sest kellelegi pole täpselt aimu, kuidas kogenematud poliitik suhtub ükskõik mis teemasse alates suhetest Moskvaga kuni kodumaise panganduse toimimiseni.
Kuigi Porošenko esitles end valijatele kui garantiid Venemaa agressiooni vastu ning ukraina identiteedi parimat esindajat, ei saanud ta Zelenskõi vastu – kui loetud oli 99 protsenti eile antud häältest, juhtis 41-aastane juristiharidusega koomik 73-protsendise toetusega Porošenko 25 protsendi vastu.
Zelenskõi, kes lubas eile, et ei vea ukrainlasi alt, rääkis kampaania ajal vajadusest teha lõpp sõjale Donbassis ning tegeleda korruptsiooni kõrvaldamisega, mis arvestades üha kasvavaid hindu ja kehvemaks muutuvat elatustaset põhjustab Ukrainas laialdast pahameelt.
Küll aga pole värske president selgitanud, kuidas ta seda saavutada kavatseb ning investorid ihkavad kindlustunnet, et Zelenskõi annab hoogu reformidele, mis soodustaks välisinvesteeringuid ja aitaks Ukrainal püsida Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) miljarditesse dollaritesse ulatuvas toetusprogrammis.
«Kuna presidendiks saava inimese majanduspoliitika osas valitseb täielik ebakindlus, siis me lihtsalt ei tea, mis hakkab juhtuma ja see paneb finantsringkondi muretsema,» lasus Kiievis tegutseva Dragon Capitali investeerimispankur Serhi Fursa Reutersile.
Parlament edasi Porošenko kontrolli all
Arvestades, et Ukrainas on suur sõnaõigus parlamendil, võib oma poliitika elluviimine osutuda Zelenskõile ka keeruliseks, sest tema erakonnal pole ühtegi rahvaesindajat ning Porošenkole lojaalsed jõud on parlamendis ülekaalus.
Kuigi Zelenskõil on õigus ametisse seada osa ministreid, näiteks välisminister, siis ilmselt jääb suurem osa senisest valitsusest ametisse kuni oktoobris toimuvate valimisteni.
Pärast kampaaniaaegseid äpardunud kohtumisi diplomaatidega on Zelenskõi siiski enda meeskonda toonud kogenud nõunikke ning püüdnud sellega veenda inimesi, et isegi kui ta ise kõiki asju ei mõista, saab ta vajalikku tuge, kirjutas BBC.
Ameerika Ühendriigid, Euroopa Liit ja Venemaa jälgivad huviga Zelenskõi esimesi välispoliitilisi käike, et saada aru, mis samme ta kavandab juba 13 000 inimelu nõudnud sõja lõpetamiseks Ida-Ukrainas.
USA president Donald Trump helistas Zelenskõile ja lubas toetada Ukraina territoriaalset ühtsust. Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk aga õnnitles ukrainlasi demokraatliku küpsuse üles näitamise puhul.
Zelenskõi kinnitas eile, et kavatseb jätkata Venemaaga Euroopa toetusel peetavaid kõnelusi seni suuremas osas rakendamata rahulepingu üle ning püüab vabastada Venemaal vangis viibivaid ukrainlasi, sealhulgas 24 sõdurit, kes peeti kinni mullu sügisel Kertši väinas.
Moskva räägib majandussuhete lappimisest
Venemaa peaminister Dmitri Medvedev ütles, et Moskval ja Kiievil avaneb nüüd võimalus edendada riikide hävitatud majandussuhet, kuid lisas, et tal pole illusioone, et see tingimata juhtub. Alles läinud nädalal allkirjastas Medvedev määruse, millega piiras Venemaa energiaeksporti Ukrainasse.
Zelenskõi on lubanud hoida Ukrainat Euroopa-meelsel kursil, kuid võrreldes Porošenkoga on ta vähem innukas riigi lootuste osas ühineda tulevikus Euroopa Liidu ja NATOga.
Kriitikud on süüdistanud presidendiks valitud Zelenskõid liiga lähedastes suhetes mõjuvõimsa oligarhi Igor Kolomoiskõiga. Samas on Zelenskõi lubanud, et ei satu temast liigsesse sõltuvusse.
Riigipeana saab tema ilmselt üheks esimeseks ülesandeks PrivatBanki saatuse otsustamine. Ukraina riigistas 2016. aastal IMFi nõutud turu puhastamise käigus Kolmoiskõile kuulunud panga, mis on sealne kõige suurem laenuandja, kuid eelmisel nädalal otsustas Kiievi kohus, et omanikuvahetus ei toimunud seaduslikult.
Zelenskõi on korduvalt eitanud, et ta püüab PrivatBanki anda tagasi Kolmoiskõile või aidata oligarhil saada võõrandamise eest kompensatsiooni.
IMF jälgib kindlasti huviga sedagi, kas Zelenskõi lubab gaasi maksumusel kerkida turuhinnani, mis on samuti valuutafondi seatud tingimus. Antud küsimuses on värske poliitik vältinud seni selge seisukoha võtmist.
VOLODÕMÕR ZELENSKÕI
- Sündinud 25. jaanuaril 1978 Krõvõi Rigis.
- Abikaasa Olena Zelenska, paaril on tütar Oleksandra ja poeg Kõrõlo.
- Ametilt koomik, kuid on õppinud Kiievi Riiklikus Majandusülikoolis juristiks.
- Instagramis on tal 4,3 miljonit jälgijat.
- Teeninud produktsioonifirmat Kvartal 95 vedades miljoneid.
- Seotud oligarhi Igor Kolomoiskõiga, kelle telekanali 1+1 jookseb Zelenskõi komöödiasari.