Hiina tähistas täna Qingdao sadamalinnas peetud paraadiga oma mereväe 70. sünnipäeva, uhkeldades aina kasvava laevastiku, sealhulgas ka uhiuue juhitavaid rakette kandvat hävituslaevaga.
Video ja pildid: Hiina näitas pidupäevaparaadil uut hävituslaeva (3)
Halli ja uduse taeva taustal sõjalaeva pardal seisnud Hiina president Xi Jinping tervitas 32 saluuti andnud Hiina alust ning 39 lennukit.
«Au teile, kamraadid. Kamraadid, tänan teid teie kõva töö eest,» hõikas Xi mööduva laeva tekil seisnu meremeestele.
Hiina kasutas paraadi ühtlasi selleks, et näidata lõpuks oma uut juhitavaid rakette kandvat hävituslaeva Nanchang. Aluse detaile on seni avaldatud materjalilt aga keeruline näha, sest paraadi ajal oli ilm vihmane.
Hiina oli lubanud paraadil näidata ka uusi tuumaallveelaevu ning videosalvestiselt on neid ka näha. Singapuris töötava julgeolekueksperdi Collin Koh sõnul oli videol paistev suurem allveelaev kohandatud versioon Hiina olemasolevast Jin-klassi tuumaallveelaevast, mis on võimeline kandma ballistilisi rakette.
Praegu on Hiinal neli Jin-klassi allveelaeva, mis asuvad Hainani saare baasis.
Mereväeparaadist võtsid osa 13 riigi laevad, nende seas Venemaa, Tai, Vietnami ja India alused.
Vietnam ning nii mitmedki teised piirkonna riigid on sageli kurtnud Hiina tegevuse pärast Lõuna-Hiina merel, kuhu Peking on rajanud tehissaari ja sõjaväeehitisi.
Xi ütles paraadil viibinud välisdelegatsioonide esindajatele, et Hiina jääb vankumatult rahumeelse arengu teele, vahendas Xinhua. Riigijuht lisas, et kõik riigid peaks töötama selle nimel, et leida merevaidlustele asjakohaseid lahendusi.
Pidustustel polnud USA mereväe esindajaid, kes keeldusid osalemast.
Kümme aastat tagasi sarnastel pidustustel aga USA osales, saates kohale oma hävituslaeva USS Fitzgerald.
Hiina on parasjagu ametis Rahva Vabastusarmee moderniseerimisega ning Xi on lubanud, et sajandi keskpaigaks on Hiinal maailmaklassi sõjavägi.
Praegu on Hiina mereväe ainus lennukikandja alus nimega Liaoning, mis on endine Nõukogude Liidu laev. See osteti 1998. aastal Ukrainalt ning võeti pärast ümberehitust kasutusse 2012. aastal. Hiina enda ehitatud lennukikandja läbib parasjagu merekatseid.