KOHALIK VAADE. Hispaania külad on jäänud kriisi järel inimtühjaks

Hispaania valimiste eel on maarahva kadumine saanud kuumaks teemaks.
Sealsed külad on jäänud tühjaks majanduskriisjärgse inimeste äravoolu tõttu.
Mitmed Hispaania sisemaa piirkonnad on nüüd Euroopa kõige hõredama asustusega.
Küll aga jagatakse nendes hüljatud paikades välja kolmandik saadikukohtadest.

Üle 80 aasta vanad Sinforosa Sancho ja tema abikaasa Juan Martin Colomer jalutavad Ida-Hispaania kõrgmaa La Estrella küla peatänaval. Kunagi elas külas üle 200 inimese, kuid viimased kolm aastakümmet on eakas abielupaar olnud asula ainsad elanikud. FOTO: SUSANA VERA/REUTERS/Scanpix

Igal suvel valguvad sajad tuhanded Hispaania linlased oma sünnipaika või esivanemate külasse tähistama usupühasid – neil erakordsetel hetkedel saab unistest külakestest ja väikelinnadest justkui lava näitemängule, mis kestab kõigest ühe nädalavahetuse. Kui lõppeb festival, kaob ka linnarahvas ning külades võtab taas võimust kummituslik vaikus.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele

Tellijale

53 protsendil Hispaania territooriumist elab kõigest viis protsenti riigi elanikest ning seal kandis on rahvastikutihedus vaid 12,5 inimest ruutkilomeetri kohta. Hiljutise uuringu järgi pole üheski teises Euroopa riigis niivõrd suuri elanikkonnata alasid kui Hispaanias, võrreldav on seis vaid Lapimaal.

See tähendab, et Hispaanias on kahe Belgia riigi jagu ruumi, kus inimesi peaaegu ei ela.

46,5 miljoni elanikuga riigi 8100 külast ja linnast on koguni viies tuhandes alla tuhande elaniku ning umbes 1200 asulas on elanikke alla saja. Seejuures kolib väikeasulatest igas tunnis ära viis inimest, mis tähendab, et 2030. aastaks on need paigad suure tõenäosusega täiesti tühjad, kui uskuda Hispaania riikliku statistikainstituudi ametliku rahvaloenduse järeldusi.