Pooled Venemaa elanikest usuvad siiani, et kui Mihhail Gorbatšov ei oleks alustanud 1985. aastal riigi uutmispoliitikat, kestaks Nõukogude Liit edasi ja elu oleks parem, samas hindab enamik venemaalasi oma poliitilisi-, sõna- ja usuvabadusi täna nõukogude ajast paremaks.
Pooled venemaalased usuvad siiani NSV Liidu jätkusuutlikkusse (1)
24 protsenti Venemaa elanikest väitis, et kui 1985. aastal poleks alanud perestroika, siis oleks elu täna kindlasti parem, sama paljud olid selle väitega pigem nõus, selgub sõltumatu Levada-keskuse ülevenemaalisest uuringust. 39 protsenti vastanutest leidis, et Nõukogude Liidu jätkudes oleks elu halvem, 14 protsenti ei osanud küsimusele vastata.
1995. aasta oktoobris oli neid, kes igatsesid taga elu Nõukogude Liidus, 53 protsenti.
38 protsenti vastas selle aasta märtsi lõpus tehtud uuringus, et ilma 1985. aastal alanud ümberkorraldusteta oleks nende elu läinud tasapisi paremaks ja 32 protsenti oli veendunud, et NSV Liit oleks säilitanud suurriigi staatuse ning aidanud vältida suuri rahvusvahelisi konflikte. 17 protsenti küsitletutest ütles, et ilma perestroikata poleks midagi muutunud ja säilinud oleks Leonid Brežnevi aegne süsteem. 30 protsenti venemaalastest arvas, et sotsiaalsed ja rahvustevahelised pinged oleksid niikuinii viinud NSV Liidu lagunemiseni või vähemalt maailma riikide hulgas juhtiva positsiooni kaotamiseni.
58 protsenti vastanutest väitsid, et olukord sõnavabadusega on tänasel Venemaal parem kui Nõukogude Liidus, 55 protsenti kinnitasid lihtsamat osalemist poliitikas ja 63 protsenti tunnustas tänast usuvabadust. 17 protsenti väitsid, et Nõukogude Liidus oli sõnavabadust rohkem, 12 protsenti nimetasid poliitikas osalemist enne 1985. aastat tänasest lihtsamaks ning vaid kuus protsenti tunnustasid nõukogudeaegset usuvabadust.
Ligi 20 protsenti vastanutest ütlesid, et inimeste põhivabadustega pole võrreldes 1985. aastaga midagi muutunud.
Levada-keskus viis küsitluse läbi 21.-27. märtsil, sellele vastas 1600 Venemaa elanikku kogu riigis.