/nginx/o/2019/04/26/11977811t1h7cf9.jpg)
Prantsuse president Emmanuel Macron tõotas neljapäeval valitsuse reformikavaga hoogsalt edasi minna, rõhutades, et pärast pea pool aastat kestnud kollavestide meeleavaldusi on vaja riigis taastada avalik kord.
Macron lubas maksukärpeid ja avaliku korra taastamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Käimasolevaid muudatusi ja meie riigile hädavajalikke muudatusi ei tohi peatada,» lausus 41-aastane Macron oma esimesel üksi antud pressikonverentsil Élysée palees.
Ta lubas, et pärast vahel vägivaldseks kujunenud proteste tema valitsuse vastu taastatakse avalik kord ja ühes sellega tähtis kooskõla Prantsuse ühiskonnas.
Macron tunnistas, et kollavestide liikumine pani paljusid Prantsusmaal tundma viha ja kannatamatust vajaduse suhtes asju muuta, kiites ühtlasi meeleavaldajate õiglasi nõudmisi.
Samas kurtis ta, et liikumine on järk-järgult muutunud ning seda on aeg-ajalt kaaperdatud antisemiitliku vägivalla, ajakirjanike ründamise ja homofoobia eesmärgil.
«Kuid ma ei taha, et üksikute inimeste teod varjutaksid liikumise alguspäevadel välja toodud õiglasi nõudmisi, mida laialdaselt toetati,» märkis ta.
Macron lubas märkimisväärselt kärpida töötajate tulumaksu, kaitstes sealjuures oma ametiaja alguse otsust tühistada varamaks.
«Ma tahan leevendada töötavate inimeste maksukoormust, vähendades märkimisväärselt nende tulumaksu,» lausus Macron kõnes, milles ta andis ülevaate oma reaktsioonist viis kuud kestnud valitsusvastastele protestidele.
Varamaksu tühistamise kohta ütles Macron, et see vaadatakse 2020. aastal üle. Ta lisas: «Selle reformi eesmärk oli stimuleerida tootmist, mitte teha kingitust rikastele.»
Suurem osa Macroni kõne üksikasjadest oli lekitatud pressile juba varem. Näiteks oli teada, et ta tahab sulgeda eliitülikooli Ecole Nationale d'Administration (ENA), mille on lõpetanud mitmed kõrged võimukandjad riigis.
Macron tuli võimule 2017. aastal valijate lootuse taustal, et ta toob Prantsuse poliitikasse uue hingamise. Nüüdne reformikava koostati pärast «suurt rahvusdebatti», kus president kuulas lihtrahva muresid ja etteheiteid tema valitsusele.
Nüüd on olukord aga kehvapoolne, sest viimaste küsitluste kohaselt toetas teda vahepeal koguni alla 30 protsendi rahvast, kui valimiste järel võis ta hoobelda rohkem kui 60 toetusprotsendiga.
Väljaande Le Monde küsitluse kohaselt ei usu kolm neljast prantslasest, et Macroni reformid parandaksid kuidagi olukorda riigis.