Venemaa relvakatsetused mürgitavad kasahhe

Berik Syzdykov elab Semej linnas Kashastani kirdeosas, mis asub ligikaudu 150 kilomeetri kaugusel kunagisest Semipalatinski testimispaigast. Mees on pime ja läbinud elu jooksul mitu operatsiooni, millega on püütud vähendada paistetust tema näol.

FOTO: twitter

Kasahstanis kunagise Semipalatinski katsepolügooni lähedal elavad inimesed seisavad tänaseni silmitsi müstiliste haigustega, mis suure tõenäosusega on tingitud piirkonna toksilisest tuumaminevikust. Samal ajal jätkab Kasahstan oma maa-alade väljarentimist Venemaale, et viimane saaks naaberriigis moodsaid relvasid katsetada.

Nõukogude perioodil teenis Semipalatinski katsepolügoon 40 aastat tuumakatsetuste paigana, kus testiti tuumaplahvatuste mõju maapinnale, veele, loomadele ja inimestele. Ka oma esimest tuumarelva katsetas Nõukogude Liit just seal ja 1950ndatel ning 1960ndatel tehti Semipalatinskis rohkem tuumapommi katsetusi kui kusagil mujal maailmas. 

Isegi pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal on Kasahstan rentinud Venemaale kahe riigi piiri ääres asuvaid maa-alasid, kus Venemaa katsetab moodsaid relvasid. Tuhanded katsepolügoonide lähedal elavad inimesed seisavad silmitsi ulatusliku reostuse ja raskete haigustega, sest kiirguse tase on piirkonnas normiks peetavast sada korda kõrgem.

Suurem osa piirkonnas elavatest inimestest sureb müstilistel põhjustel. Nad lihtsalt jäävad haigeks ja surevad. «See on nagu väljakuulutamata sõda,» ütles uudisteportaalile RFE katsepolügooni lähedal asuvas Sarzhali külas elav Bolatbek Baltabek.

«Sa kuuled sellistest asjadest ja vaatad tuumaplahvatuse seenepilvesid televiisorist, samal ajal meie elame nende pilvede all nagu kärbsed aurava katla ümber,» kirjeldas Baltabek olukorda. «Poliitikud näivad meist mõtlevat kui kärbestest. Aga me oleme inimesed.»

Tänasel päeval lubab Kasahstan Venemaal kasutada mitut enda alal asuvat katsepolügooni, mille kogupindala on kokku 86 000 ruutkilomeetrit. See ala on suurem, kui Austria riik. 

«Me olime Nõukogude koloonia ja oleme tänaseni päevani koloonia,» ütles aktivist Mukhtar Tayzhan. 

Kulpash Bozova elab raketikatsetuste paiga läheduses ja ta on veendunud, et tema laste halb tervis on seotud nende elupaigaga.

Üks tema tütardest suri 13 aasta vanusena, teine tütar on puudega. Tema tervislik seisund on nii halb, et öösel tuleb ta voodi külge kinni siduda, et ta ei saaks asju loopida ja lõhkuda. Ka arstid on naisele kinnitanud, et tema tütre terviseprobleemid on seotud relvakatsetustega. 

Kompensatsiooniks sellises piirkonnas elamise eest makstakse talle igas kuus 12 dollarit ehk veidi üle kümne euro.

Pinnasetestid selgitamaks välja reostuse taset.

FOTO: STR / AP / Scanpix

«Kas see tähendab, et nad elavad reostatud alal? Mille eest neile makstakse?,» küsib kohalikus keskkonnamuuseumis töötav Dmitri Kalmjakov. «Kui see ala on reostunud, siis tuleks need inimesed sealt ümber kolida.»

Paljud aktivistid soovivad näha kõikide Kasahstanis asuvate Venemaa polügonide kinnipanekut. 

«Kas katsetuspaika on vaja selleks, et teine riik saaks töötada välja uusi relvi, et tappa üha rohkem inimesi?,» küsib väljaande Uralskaja Nedelja ajakirjanik Lukpan Akhmedjarov. 

Kasahstani võimud keelduvad Venemaale renditavate katsetuspaikade teemat kommenteerimast. 

Tagasi üles