Uuring: sakslased ei ela oma väärtuste järgi

Äsja avaldatud uuring näitas, et iga teine sakslane näeb asüülitaotlejaid negatiivses valguses. Foto: Caro / Eckelt / Caro / Eckelt / Scanpix

Enam kui pooled kõigist küsitletud sakslastest näevad asüülitaotlejaid negatiivses valguses, selgub värskest uuringust. Kuigi küsitletud rõhutavad demokraatlikke ideid kui väärtust, ei ela paljud sakslased oma põhimõtete järgi, leidsid uuringu autorid.

Parempoolsed populistlikud meeleolud on muutunud Saksamaal normaalsuseks, ütlesid värskelt avaldatud uuringu autorid Berliinis asuvast ühendusest Friedrich Ebert Foundation kommenteerides fakti, et iga teine sakslane on küsitluse kohaselt asüülitaotlejate suhtes negatiivselt meelestatud.

«Poliitiline tsenter on kaotamas oma jalgealust ja oma demokraatlikkusele orienteeritust,» ütlesid teadlased.

Väljaande Spiegel sõnul on murettekitav ka asjaolu, et sakslased usuvad üha enam vandenõuteooriaid. Näiteks selgus uuringust, et suur hulk inimesi arvab, et poliitikud on üksnes teiste võimude marionetid. Küsitletutest 45,7 protsenti usub salajaste organisatsioonide olemasolusse, mis nende meelest mõjutavad poliitiliste otsuste langetamise protsessi. 

Seejuures usuvad mehed vandenõuteooriaid rohkem kui naised. 

Bielefeldi ülikooli teadlaste poolt ellu viidud uuring näitab, et rekordilised 54,1 protsenti küsitletud sakslastest näevad asüülitaotlejaid negatiivses valguses.

Probleem idas

Uuringu kohaselt on asüülitaotlejate vastaste inimeste hulk täna suurem, kui põgenikekriisi tipphetkel 2014. aastal. Siis väljendas muret põgenike pärast 44 protsenti sakslastest, kaks aastat hiljem, 2016. aastal oli see arv 49,5 protsenti.

Eile avaldatud uuringu tulemused näitavad, et asüülitaotlejate vastased meeleolud on tugevamad endistes Ida-Saksamaa liidumaades, kus negatiivselt meelestatud inimesi on 63 protsenti. Samal ajal endistes Lääne-Saksmaa liidumaades on selliselt meelestatud inimesi 51 protsenti.

Lisaks selgus uuringust, et asüülitaotlejate vastasus on tõusnud hoolimata sellest, et riiki saabuvate migrantide arv on viimasel paaril aastal märkimisväärselt langenud.

Veel tõdesid uuringu tegijad, et migrantidevastaseid ja paremäärmuslikke vaateid väljendavad kõige rohkem erakonna Alternatiiv Saksamaale (AfD) valijad.

Lisaks tõi uuring välja, et valdav osa sakslasi mõistab paremäärmusluse tugevalt hukka, aga see-eest juurdub riigis järjepidevalt toetus parempopulistlikele ideedele. 

Parempopulism on uuringu autorite sõnul maailmavaade, mis on antipluralismi vastand ja millega pooldatakse natsionalistlikke ideid, aga mis pole tingimata suunatud vägivallale. Näidetena parempopulismist loetakse skeptilist suhtumist demokraatiasse ja vastumeelsust sisserändajate ning moslemite suhtes. 

Inimesed ei ela oma väärtuste järgi

Uuringu aluseks oli 1890 osalejaga küsitlus, mis viidi läbi ajavahemikus mullu septembrist tänavu veebruarini. 

Bielefeldi ülikooli teadur Wilhelm Berghan ütles, et suurem osa küsitletutest kiidab demokraatiat ja demokraatlikke väärtusi, aga samal ajal väljendavad paljud neist mitte-demokraatlikke ideid ja vaenulikkust asüülitaotlejate vastu. 

«Osa elanikkonnast ei ela iseenda väärtuste kohaselt,» ütles Berghan.

Samas on muutnud vähem vaenulikuks sakslaste suhtumine homoseksuaalsetesse inimestesse ja kodututesse. 

Uuringu avaldamise järel kutsus Saksamaa perekonnaminister Franziska Giffey üles tugevdama demokraatia arenguga seotud projekte. 

«Järjepidevalt kõrge vastuvõtlikkus ebainimlike ja mitte-demokraatlike vaadete suhtes on murettekitav,» sõnas Giffey ja selgitas, et vaja on uut seadust, mis tagaks demokraatia edendamises järjepidevuse.