:format(webp)/nginx/o/2019/04/26/11978966t1h0cca.jpg)
Suurbritannia üleriigilisele abiliiline tehtud kõnede põhjal selgus, et eelmisel aastal pidas end Ühendkuningriigis tänapäevase orjanduse ohvriks rohkem kui 7100 inimest, kellest suurim hulk on rumeenlased. Orjandusvastase ühenduse sõnul aitab orjanduse õitsengule kaasa Suurbritannias välja kujunenud vaenulik keskkond migrantide suhtes.
Moodsaks orjanduseks peetakse peamiselt tööjõu ärakasutamist ja kõige rohkem selliseid juhtumeid leidis mullu Suurbritannias aset autopesulates, ilusalongides, ehitusplatsidel, hotellides ja farmides. Kõige rohkem tööjõu ärakasutamist tuli ette pealinnas Londonis, selgus riikliku abiliini eile avaldatud raportist.
Orjandusvastane heategevusorganisatsioon Unseen, mis lõi abiliini 2016. aastal, ütles, et liinile helistanute arv on pidevas tõusujoones. Kui 2016. aasta oktoobris helistas abiliinile nädalas umbes 40 inimest, siis mullu detsembris võttis organisatsioon nädalas vastu 150 kõnet.
Helistajateks olid töökohal kannatanud inimesed ise, aga ka politseinikud, aktivistid, tervishoiutöötajad ja advokaadid.
Organisatsiooni juhi Andrew Wallise sõnul näitab kõnede arvu pidev kasv, et tänapäevase orjanduse probleem on Suurbritannias väga terav.
«Telefonikõnede arvu põhjal võib oletada, et tegemist on vaid jäämäe tipuga. Ent avalikkuse kasvav teadlikkus orjanduse märkide kohta tähendab, et meil on võimalik aidata vabadusse rohkem inimesi kui kunagi varem, seda juhul, kui teeme koostööd politsei, ettevõtjate ja teiste partneritega,» sõnas Wallis. «Samal ajal annab abiliinilt saadav info meile parema arusaamise selle kriminaalvaldkonna kohta ja teadmise, kuidas sellega võidelda.»
Kõige rohkem kannatasid telefonikõnede põhjal moodsa orjanduse tõttu rumeenlased. Teisel kohal on vietnamlased, kelle poolt tehtud kõnede arv kasvas eelmisel aastal hüppeliselt 249 protsendi võrra võrreldes tunamullusega. Kolmandad suurimad kannatajad on pakistanlased.
Ülemaailmse orjanduse indeksi põhjal arvatakse, et Suurbritannias elab tänapäevases orjuses 136 000 inimest. See arv on kümme korda kõrgem kui valitsuse hinnang.
Organisatsioon Unseen tõdeb, et telefonikõnede kasvav hulk on tõenäoliselt seotud sellega, et inimesed on saanud teadlikumaks ja see ei tähenda, et juhtumite arv otseselt viimastel aastatel suurenenud oleks. Samas tunneb organisatsioon muret selle üle, et väga harva jõuavad orjapidamises kahtlustatavad isikud kohtu alla.
Samuti kritiseeritakse valitsust, kes organisatsiooni väitel ei suuda piisavalt toetada inimesi, kelle puhul on orjanduse ja inimkaubanduse ohvriks langemine tõestatud. Praegu pakutakse ohvritele rahalist ja psühholoogilist abi 45 päeva, pärast seda peavad inimesed iseseisvalt hakkama saama. Kriitikute sõnul on ohvrite abistamise periood liiga lühikene.
Orjandusvastase ühenduse Anti-Slavery International juht Jasmine O'Connor ütles, et orjanduse õitsengule aitab kaasa Ühendkuningriigis tekkinud vaenulik keskkond migrantide suhtes.
«Orjandus õitseb, kui me lubame diskrimineerimist ja vaenulikku õhkkonda migrantide suhtes,» ütles O'Connor. «Kui kedagi käsitletakse kui kurjategijat, kui neil pole dokumente, on nad kerge saak inimkaubitsejatele, kes saavad karistamatult tegutseda.»
«Samuti peame mõtlema, kuidas nõudlus odavate kaupade ja teenuste järele panustab sellesse, et tööandjad kasutavad töölisi ära ja see on esimene samm orjanduse suunas,» lisas O'Connor. «Peame vaatama suurt pilti ja mõtlema, kuidas me ise selles rolli mängime.»
Orjandusvastane heategevusorganisatsioon Unseen hoiatas, et kõige rohkem orjade värbamist võib aset leida kirikutes ja teistes palvekodades.
Rääkides valdkondadest, kus kõige enam orjatööjõudu kasutatakse, rõhutas organisatsioon üha kasvavate valdkondadena prügi ümbertöötlemidega tegelevaid ettevõtteid, samuti transpordisektorit.
Orjatööjõudu kasutavad peamiselt erinevad ettevõtted, aga tuleb ette ka seda, et inimesi kasutavad ära pereliikmed, näiteks elukaaslased või kasuvanemad.