/nginx/o/2011/12/05/864382t1hfd37.jpg)
Soome Aleksanteri instituudi juhi Markku Kivineni sõnul võttis võimuparteilt Ühtne Venemaa poolehoidjate hääli ära inimeste rahulolematus igapäevaeluga.
Ekspert: Vene võimuparteile tõi kaotuse inimeste rahulolematus igapäevaeluga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaministri Vladimir Putini erakonda tabas eilsetel riigiduuma valimistel kaotus, kuna partei jääb uues koosseisus ilma konstitutsioonilisest enamusest. Viimaste andmete järgi saab partei 238 saadikumandaati, võrreldes 315-ga eelmises koosseisus.
Kokku on Vene riigiduuma 450-kohaline.
Kivinen rääkis Iltalehtile, et elutingimuste teatud raskused pole Venemaal kadunud.
«Riik ületas 1991. aastal näidatud sisemajanduse koguprodukti (SKP) taseme alles sügisel 2006 ja kohe pärast seda ehk aastal 2008 tabas riiki uus kriis. Halvasti toimiv ühiskond, kus suured ühiskondlik-poliitilised küsimused on lahendamata. Seetõttu on reaktsioon selgelt vasakpoolne,» selgitas ta.
Nõrkade heaolusüsteemide hooleks jäetud inimeste rahulolematus kajastub häälte andmises parteile Õiglane Venemaa ja kommunistidele.
Putini võimuaastatel suurenes SKP 6-7 protsenti, kuid reaalpalgad tõusid 10 protsenti. Nüüd tammutakse Nõukogude Liidu aegsete näitajate tasemel ja edasi pole liigutud, jutustas ta.
«Riigil võlgu peaaegu üldse pole. Venemaa maksis välisvõlad ära. Samal ajal on sel suuri fonde halbade päevade jaoks. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne on aga jäänud välja arendamata. Pensione on mingil määral tõstetud, kuid suur osa sotsiaalpoliitikast on selgelt alarahastatud.»
Putini ja Medvedevi isikukultus ei aita parteid, rääkis Kivinen. Nad eemalduvad võimuparteist veelgi enam ja nii teevad ka teised. «Suur osa poliitikutest on sellega liitunud karjäärisooviga. Ideoloogilises plaanis pole tegemist iseseisva parteiga,» selgitas Kivinen.
Ekspert ei usu, et valimistulemusel on välispoliitilisi mõjusid. «See, kui palju Venemaa kurssi muudab, sõltub nafta hinnast ja muudes asjaoludest. Oletan, et sisepoliitikas näeme katseid moodustada uusi sotsiaalpoliitilisi lahendusi,» ütles Kivinen.