Baltlased peavad hakkama Läänemere kaitset tõsiselt võtma

  • Konflikt Läänemerel oleks keskkonnalt umbes sama nagu linnasõda maal.
  • Balti laevastiku õppustes peegeldub Venemaa alaväärsuskompleks.
  • Idanaaber eelistab hübriidsõda, sest nende laevastik ei suudaks pärissõda võita.
  • Eesti merevägi on praegu tibatilluke ja liiga kitsaste teadmistega.

Balti riigid ei saa NATO lisavägede saabumist võtta loomulikkusena, ütleb Saksamaa eruviitseadmiral Heinrich Lange, kellele Läänemeri tuttav juba külma sõja aastatest. 

FOTO: Triin Oppi/Rkk

Kui NATO ja Venemaa vahel puhkeb kriis, suunavad suurte liitlaste mereväed oma jõu Atlandi ookeani põhjaosa kaitsmisele, et sealt oleks võimalik USA üksusi Euroopale appi tuua, ning Läänemerd peavad seni vabana hoidma seda ümbritsevad liitlased. Eesti – nagu ka tema naabrite Läti ja Leedu – vaid miinitõrjele pühendunud tilluke merevägi pole selleks piisav panus, ütleb ligi poolesaja aasta pikkuse Läänemere tundmise kogemusega Saksamaa eruviitseadmiral Heinrich Lange.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Mereväele suurema tähelepanu pööramine ja ressursside andmine pole aga ainus, millele Baltimaad senisest enam mõtlema peaksid. Vaadata tuleks ka, et üldse oleks sadamaid, kust liitlasväed maale pääseksid, märgib sakslane, kes on üks Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse möödunud nädalal avaldatud raporti «Tagasi meredele: merekaitse ja heidutus Läänemere piirkonnas» kaasautor.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles