Baltlased peavad hakkama Läänemere kaitset tõsiselt võtma

Balti riigid ei saa NATO lisavägede saabumist võtta loomulikkusena, ütleb Saksamaa eruviitseadmiral Heinrich Lange, kellele Läänemeri tuttav juba külma sõja aastatest. Foto: Triin Oppi/Rkk

Kui NATO ja Venemaa vahel puhkeb kriis, suunavad suurte liitlaste mereväed oma jõu Atlandi ookeani põhjaosa kaitsmisele, et sealt oleks võimalik USA üksusi Euroopale appi tuua, ning Läänemerd peavad seni vabana hoidma seda ümbritsevad liitlased. Eesti – nagu ka tema naabrite Läti ja Leedu – vaid miinitõrjele pühendunud tilluke merevägi pole selleks piisav panus, ütleb ligi poolesaja aasta pikkuse Läänemere tundmise kogemusega Saksamaa eruviitseadmiral Heinrich Lange.

Mereväele suurema tähelepanu pööramine ja ressursside andmine pole aga ainus, millele Baltimaad senisest enam mõtlema peaksid. Vaadata tuleks ka, et üldse oleks sadamaid, kust liitlasväed maale pääseksid, märgib sakslane, kes on üks Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse möödunud nädalal avaldatud raporti «Tagasi meredele: merekaitse ja heidutus Läänemere piirkonnas» kaasautor.