/nginx/o/2019/04/27/11991096t1he2d6.jpg)
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan kritiseeris laupäeval taas Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni otsust tähistada 24. aprilli armeenlaste genotsiidi mälestuspäevana.
Erdoğan kritiseeris genotsiidi mälestuspäevaga seoses taas Macroni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prantsusmaa tunnustas 2001. aastal esimese Euroopa riigina tapatalguid genotsiidina.
Tänavu veebruaris teatas Macron, et Prantsusmaa hakkab tähistama 24. aprilli armeenlaste genotsiidi mälestuspäevana, lisades, et tema riik «teab, kuidas ajaloole otse vaadata».
Prantsusmaa tähistaski kolmapäeval esimest korda genotsiidi mälestuspäeva.
Erdoğan taunis genotsiidi mälestuspäeva kolmapäeval telepöördumises. «Kui me vaatame neid, kes püüavad anda Türgile inimõiguste või demokraatia, Armeenia küsimuse või terrorismivastase võitluse alal õppetunde, näeme, et neil kõigil on verine minevik,» sõnas Türgi president.
Laupäeval ütles Türgi riigipea, et «700 000 Prantsusmaal elavale armeenlasele sõnumi saatmine ei päästa sind, härra Macron».
«Õpi kõigepealt ausust poliitikas. Kui sa seda ei suuda, ei saa sa võita,» lausus Erdoğan Türgi põhjaosas Kizilcahamamis oma erakonna Õigluse ja Arengu Partei (AKP) kohtumisel.
Armeenia ja Türgi on aastakümneid olnud eri meelt selles, kas Osmani impeeriumis 1915.-17. aastal aset leidnud armeenlaste massimõrv oli genotsiid. Neil aastail tapeti ligi 1,5 miljonit armeenlast, kuid Ankara pole nõus tapatalgute genotsiidiks nimetamisega.
Armeenlased tähistavad massimõrvade mälestuspäeva 24. aprillil, sest sel päeval 1915. aastal võeti kinni tuhandeid rahvuslikult meelestatud ja Osmani võimudesse vaenulikus suhtumises kahtlustatud intellektuaale.
Prantsuse peaminister Édouard Philippe asetas kolmapäeval valitsuse nimel pärja 2003. aastal Seine'i kaldale püstitatud armeenia genotsiidi mälestusmärgi jalamile.
«Prantsusmaa kavatseb anda oma panuse armeenlaste genotsiidi inimsuse ja tsivilisatsiooni vastase kuriteona tunnustamisse,» lausus Philippe. «Ta ei lase endale ühelgi valel või mis tahes survel mõju avaldada. See, mille poole me püüdleme, on ajalooline faktitäpsus ja leppimine.»