NATO peasekretär Anders Fogh Rasmusseni kinnitusel soovib allianss raketikaitsesüsteemi küsimuses jõuda Venemaaga kokkuleppele.
NATO peasekretär: Venemaa otsib kunstlikku vaenlast
«See on ühine huvi kaitsta meie elanikke tõelise raketiohu eest,» leidis Rasmussen, kes kohtub homme Venemaa välisministri Sergei Lavroviga, et arutada erimeelsusi alliansi ja Venemaa vahel, vahendas uudistevõrk AFP.
Rasmusseni kinnitusel soovib NATO Venemaaga endiselt kokkuleppele jõuda, kuigi Venemaa president Dmitri Medvedev ähvardas lääneriike vastumeetmetega, kui Euroopasse rajatava raketikilbi puhul ei arvestata Vene huvidega.
Rasmusseni hinnangul ei peaks Venemaa raiskama raha vastumeetmetele, kuna NATO pole Venemaa vaenlane ning Venemaa otsib seetõttu kunstlikku vaenlast.
«Kui Venemaa hakkaks tegema suuri investeeringuid kunstliku vaenlase vastu, keda pole olemas, oleks see kindlasti raha raiskamine,» leidis Rasmussen. «Seda raha võiks märksa kasulikumalt investeerida vene rahva hüvanguks, luues töökohti ja moderniseerida Vene ühiskonda.»
Medvedev ähvardas mõne aja eest paigutada riigi lääne- ja lõunaossa, kaasa arvatud Poola ja Leeduga piirnevasse Kaliningradi oblastisse Iskander-tüüpi raketikompleksid, kui lääneriigid ei loobu kavast paigutada raketikilbi osi Ida-Euroopasse.
Venemaa on nõudnud NATO-lt juriidilist garantiid, et raketikaitsesüsteem pole suunatud Venemaa vastu. Allianss ei pea aga kirjalikku garantiid vajalikuks, rõhutades, et raketitõrjesüsteem on kaitsva eesmärgiga ja pole suunatud Venemaa vastu.
Washington ja NATO on avaldanud valmisolekut teha Venemaaga senisest suuremat koostööd, kuid Moskva suhtub koostööpakkumistesse ettevaatlikult, öeldes, et tahab suuremat sõnaõigust raketiohu hindamisel ja vastumeetmete määramisel.
Rasmusseni sõnul on NATO ja Venemaa koostöö raketikilbi küsimuses olnud oodatust aeglasem, kuid peasekretär avaldas lootust, et kokkuleppele jõutakse mais Ühendriikides Chicagos toimuval NATO tippkohtumisel.