:format(webp)/nginx/o/2019/04/29/12015646t1h8384.jpg)
Ülemaailmsed kaitsekulutused jõudsid eelmisel aastal 1632 triljoni euroni ja tõus on suuresti seotud uue tehnoloogia arendamisega, teatas Stockholmi Rahvusvaheliste Rahu-uuringute Instituut (SIPRI) täna.
SIPRI: maailma kaitsekulutused tõusevad uue tehnoloogia kasvuga (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitsekulutajate pingereas troonib USA, mille kaitsekulutused tõusid võrreldes 2017. aastaga 4,6 protsenti. Kokku panustasid Ameerika Ühendriigid eelmisel aastal kaitsele 649 miljardit USA dollarit.
SIPRI liikme Nan Tiani sõnul on selline kasv esmakordne viimase seitsme aasta lõikes ning prognoositakse, et tulevate kümnendite jooksul kaitsekulutused üha kasvavad.
«Nad on alustanud uue sõjaväe moderniseerimisprogrammiga, mis algab 2019. või 2020. aastal,» sõnas Nan Tian, kes juhib SIPRI kaitsekulutuste osakonda. «See on järgmise 20 aasta lõikes umbes 1,8 triljoni juures. USA kulutab hiiglaslikke summasid ja need kulutused tehakse nii konventsionaalsetele relvadele kui tuumavõimekuse arendamisele.»
Teine suurim kaitsekulutaja oli möödunud aastal Hiina 250 miljardi dollariga, kolmas Saudi Araabia 67,6 miljardiga, järgnesid India ja Prantsusmaa vastavalt 66,5 ja 63,8 miljardi dollari suuruste kaitsekulutustega.
Venemaa langes eelmisel aastal esiviisikust välja ja paigutus 61,4 miljardi dollariga kuuendale kohale. Sellele järgnesid Ühendkuningriik 50 ja Saksamaa 49,5 miljardi dollari suuruste kaitsekulutustega.
Venemaa, mis hoidis 2017. aastal kaitsekulutuste tabelis neljandat kohta, ei ole hakanud kaitsele siiski vähem panustama.
«Venemaa kulutused langesid 2018. aastal 3,5 protsendi võrra ainult inflatsiooni tõttu,» märkis Nan Tian. «Tegelikud kulutused on 2017. ja 2018. aastal kohalikus valuutas samaks jäänud.»
Hoolimata viimase viie aasta müüginumbrite langusest on Venemaa seni USA järel maailmas suuruselt teine relvaeksportija.
Sõda Ukrainas on tõstnud kaitsekulutusi ka Ida-Euroopa riikides. Ainuüksi Ukraina kulutas eelmisel aastal riigikaitsele 4,8 miljardit dollarit, mis on 21 protsendi suurune tõus tunamullusega võrreldes.
Hiina on viimasel aastakümnel kulutanud sõjaväe moderniseerimiseks üle 250 miljardi dollari ja selle perioodi jooksul on riigi kaitsekulutused kasvanud 83 protsenti. Kuigi suur osa sellest on suunatud USA heidutusele Hiinale strateegiliselt tähtsates piirkondades, investeeritakse palju ka uue relvastuse arendamisse.
«Ma läheks lause nii kaugele, et nimetaks seda võidurelvastumiseks, mitte pelgalt riikide varustamiseks uute, täiustatud ja suurema võimekusega kaitsetehnoloogiatega. Ja need relvad on sageli väga kallid,» lausus Nan Tian.
Eelmisel kuul tõi SIPRI välja, et sõjaline tehnoloogia on liikunud kiiresti uutele platvormidele nagu autonoomsed relvasüsteemid ja kübersõja vahendid.