Majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kinnitas, et Eestil pole põhjust karta Venemaa poolsete gaasitarnete peatumist, mis on raskesse olukorda seadnud 17 Euroopa riiki.
Parts: eestlastel pole põhjust gaasikraani kinnikeeramist karta
7. jaanuar 2009, 18:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui vaadata praegu Eestisse tulevaid gaasitarneid, pole lähiajal näha põhjust, miks see võiks toimuda,» rääkis Juhan Parts Kuku raadiole.
«Eestisse tarnitav gaas kogutakse hoidlatesse Lätis ning seda pole keeruline siia suunata,» rääkis Parts.
«Eestis tarvitatakse gaasi peaasjalikult sooja tootmiseks, 60 protsenti sellest on võimalik koheselt asendada alternatiivsete küttevormidega, kui rääkida korterite või majade kütmisest. Aga ma loodan, et sellist asja ei tule, sündmuste arengud peavad sel juhul olema küll täiesti üllatuslikud,» sõnas minister.
Partsi hinnangul tuleks Eestil siiski pikas perspektiivis ikkagi töötada alternatiivse gaasivarustuse nimel.
«Samas näitab Vene-Ukraina gaasitüli seda, et kui Vene gaasitarnetele jääb Euroopa monopoolne olukord, on see alati kõrgema riskiastmega kui teistsugused kütused. Euroliidu seisukohalt on seetõttu oluline saavutata pikaajalised vettpidavad kokkulepped. Samas on Venemaa hoidunud nii energiahartaga ühineminest kui ka paljudest teistet kokkulepetest. Selle konflikti hargnemist ning motiive on raske hinnata, see on isegi läinud ootamatult kaugele,» koneles Parts.
«Euroopa pole nii nõrk, et mingi tühise gaasiga teda ähvardada saaks. Konflikt hoogustab tulevikus alternatiivseid lahendusi otsima,» ütles Parts.