Jaapani keiser Akihito viis täna läbi ametliku troonist loobumise rituaali, et anda krüsanteemtroon üle oma pojale kroonprints Naruhitole – tegu on esimese säärase sündmusega Jaapanis viimase 200 aasta jooksul.
Troonist loobunud Akihito pärand: maailmale avatum Jaapan, habras monarhia tulevik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
85-aastane Akihito astus ametlikult tagasi keisripalees korraldatud kümneminutilise tseremooniaga taiirei-seiden-no-gi, mille käigus loovutas ametist lahkuv keiser valitseja ametimärgid ehk iidse mõõga ja keiserlikud kroonjuveelid.
Akihito jääb siiski tehniliselt monarhiks keskööni, kui tema vanim poeg Naruhito ametlikult keisriks saab.
Keiser ütles lühikeses kõnes, et kulutas oma 30-aastase valitsemisaja ametikohtustuste täitmisele sügava austuse ja armastusega rahva vastu. «See on olnud suur õnnistus,» lisas ta.
Akihito avaldas südamest tänu jaapani rahvale, kes aktsepteeris mind riigi sümbolina ja toetas mind.
Naruhito trooniletõusuga algab uus keiserlik ajastu reiwa, mis tähendab ilusat harmooniat. Homme hommikul kell 10.30 (Eesti aja järgi kell 3.30) toimuval tseremoonial antakse Naruhitole üle keiserlikud kroonijuveelid. Seejärel esineb Naruhito oma esimese kõnega Jaapani keisrina.
Millega läheb keiser Akihito ajalukku?
Keskklassi monarhia
Kui Akihito abiellus 1959. aastal töösturi tütre Michiko Shodaga, oli see esimene kord, kui Jaapani troonipärija väljavalitu polnud sinivereline – Akihito otsust kiideti kui uue Jaapani sümbolit.
Paar kohtus tenniseklubis ning abieluettepaneku tegi tulevane keiser Michikole telefoni teel. Paari on aastate jooksul pildistatud nii keerutamas piduriietes valssi kui jalutamas mererannal tuulejopedes ja matkapükstes. Mõne nädala eest, 10. aprillil tähistas keisripaar oma 60. pulma-aastapäeva.
Akihito ja Michiko püüdsid teadlikult jätta endast muljet kui keskklassi paarist, et viia keisriperet nii lähemale tavalisetele jaapanlastele. Nad kasvatasid ise oma kolme last, kes kõik käisid ülikoolis ja abiellusid tavakodanikega.
Erinevalt oma isa keiser Hirohito haigusest, mida varjati kunagi kiivalt, rääkis Akihito avalikult oma eesnäärmevähist, kui haigus tal 2002. aastal diagnoositi.
Keiserlik diplomaatia
Akihito ja Michiko on üheskoos näinud vaeva, et siluda Jaapani suhteid oma Aasia naabritega, kellega läbikäimises püsisid Teise maailmasõja eel ja ajal kogunenud pinged veel pikalt.
1992. aastal külastas Akihito Hiinat ning palus vabandust kannatuste eest, mida Jaapan oli naaberriigile põhjustanud.
/nginx/o/2019/04/30/12034296t1hc903.jpg)
2001. aastal oma sünnipäeval peetud kõnes mainis Akihito, et tunneb vendlust Koreaga, sest tema esivanemate seas on samuti üks korealane – tegu oli Jaapani kuningapere liikme jaoks enneolematu avaldusega.
Sügav kahetsus
Keiser Akihito kutsus Jaapanit tihti üles meenutama sõjakannatusi ning tema sõnavõtud said veelgi enam tähelepanu viimastel aastatel, kui peaminister Shinzo Abe on seisnud pigem selle eest, et Teise maailmasõja küsimuse võiks jätta seljataha.
15. augustil 2015, kui märgiti sõja lõpu 70. aastapäeva, kasutas Akihito erakordselt tugevat sõnavalikut ning väljendas toimunu pärast sügavat kahetsust. Päev varem oli Abe kõnelnud suurest leinast, kuid rõhutanud, et tulevased põlvkonnad ei peaks enam vabandama.
Keiserlik lohutaja
Jaapani keisripere on võtnud endale katastroofiohvrite lohutaja rolli. 2011. aastal astus Akihito pretsedenditu sammu, kui pöördus televisiooni vahendusel rahva poole pärast 20 000 inimelu nõudnud maavärinat ja tsunamit, mis põhjustasid viimase veerandsajandi rängima tuumakatastroofi. Akihito põlvitas evakueeritute ees ning Michiko embas kodu kaotanud naisi.
/nginx/o/2019/04/30/12034524t1h31ed.jpg)
Alles vaid kaks troonipärijat
Jaapani keisripere on väike ning Naruhito võimule pääsedes jääb alles vaid kaks tulevast võimalikku troonipärijat: Jaapani valitsejaks võib saada vaid meessoost isik ning Akihito neljast lapselapsest ainult üks on poiss.
Kolm printsessi kaotavad seejuures ilmselt tulevikus oma keiserliku staatuse, sest nad on sunnitud tiitlist loobuma, kui peaksid abielluma tavakodanikuga. Ka Akihito tütar kaotas oma tiitli, kui abiellus valitsusametnikuga.
Jaapani keiserlik perekond
Keisrinna Michiko (84)
Töösturi perest pärit Michiko on esimene tavakodanik, kes abiellus Jaapani tulevase keisriga. Enne abielu õppis ta ülikoolis Inglise kirjandust ning on kirjutanud ja tõlkinud lasteraamatuid.
Kroonprints Naruhito (59)
Naruhito on esimene Jaapani troonipärija, kes on õppinud välismaal – ta õppis Oxfordi ülikoolis ajalugu ja kirjutas seal teadustöö Thamesi jõe veetranspordist. Tulevane keiser oskab mängida violat. Abielust Harvardi ülikoolis õppinud endise diplomaadi Masakoga on tal 17-aastane tütar printsess Aiko.
/nginx/o/2019/04/30/12033542t1h0280.jpg)
Kroonprintsess Masako (55)
Masako Owadat ootas ees särav karjäär diplomaadina, kui ta kohtus 1986. aastal ühel teepeol Naruhitoga. Alles 1993. aastal nõustus naine tulevase keisriga abielluma. Alates 2000. aastate algusest on Masako hoidnud avalikust elust suuremas osas kõrvale stressist põhjustatud depressiooni tõttu. 2004. aastal kritiseeris Narohito varjatult survet, mida avalikkus osutas ta abikaasale seoses sellega, et paarile polnud sündinud poega. Naruhito kinnitusel tunneb Masako end nüüd paremini ning valmistub tasapisi võtma enda kanda rohkem kohustusi.
Printsess Aiko (17)
Naruhito ja Masako ainus laps oleks troonipärija, kui Jaapani seadused ei lubaks võimule vaid poisslapsi. Lapsena meeldis talle vaadata sumo ning hiljem on ta võtnud osa Etoni kolledži suveprogrammidest Suurbritannias.
/nginx/o/2019/04/30/12033541t1h7962.jpg)
Prints Fumihito (53)
Akito kahest pojast noorem on tuntud oma lapsepõlvetiitli Akishino järgi ning Naruhito troonile pääsedes saab temast kroonprints. Spekuleeritakse, et Fumihito võib loobuda troonipärimisõigusest oma 12-aastase poja prints Hisahito kasuks. Kaladest huvitatuna on Fumihito külastanud korduvalt Taid, et uurida seal kalandustööstust. Oma abikaasa Kikoga kohtus ta ülikooli ajal ning paaril on poeg ja kaks tütart. Erinevalt vennast Naruhitost peetakse Fumihitot vabameelseks ja avatuks.
Printsess Kiko (52)
Kiko Kawashima kasvas üles USAs ja Austrias ning elas hiljem Jaapanis tagasihoidlikes oludes. Kui Kiko sünnitas 12 aastat pärast oma teise tütre ilmale toomist 2006. aastal poja, peatas see valitsuse debati selle üle, kas muuta troonipäriluskorda nii, et Jaapani valitsejaks võiks saada keisrinna.
Prints Hisahito (12)
Hisahito on Naruhito keisriks saades troonipärilusjärjekorras teine oma isa järel ning ühtlasi on ta viimane troonipärija. Vaid mehi keisriks lubavad seadused ning korda mitte muuta sooviva valitsuse parempoolsed toetajad seavad poisile ränga surve tagada meesliini kestmine.
/nginx/o/2019/04/30/12033546t1hd6e2.jpg)
Printsess Mako (27)
Keiser Akihito lapselastest vanim, Hisahito vanem õde on olnud tabloidlehtede hambus seoses oma poiss-sõbra võlaskandaaliga ning selle tõttu on paar lükanud oma kavandatud pulmad 2020. aastasse.
/nginx/o/2019/04/30/12034279t1h8ffc.jpg)
Printsess Kako (24)
/nginx/o/2019/04/30/12034284t1h0d4d.jpg)
Akihito lapselastest vanuselt teine lõpetas hiljuti Tokyo Rahvusvahelise Kristliku Ülikooli, kus ta õppis psühholoogiat. Tööle Kako aga ei asu ning hakkab ilmselt hoopis täitma kohuseid keisripere liikmena. Õpingute ajal veetis ta aasta Suurbritannias Leedsi ülikoolis ning talle meeldib hiphoptants.