Rootsis hoogustub valgete ülevõimu propageerivate ühenduste tegevus (11)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Põhjamaade Vastupanuliikumise meeleavaldus Borlänges Dalarnas, kus on üks neonatsliku ühenduse tugevamaid kantse.
Põhjamaade Vastupanuliikumise meeleavaldus Borlänges Dalarnas, kus on üks neonatsliku ühenduse tugevamaid kantse. Foto: Ulf Palm / TT NEWS AGENCY / Scanpix

Valgete ülevõimu propageeriv aktivism Rootsis aina kasvab, seda kõige rohkem riigi lõunaosas Skånes, selgub äsja avalikustatud rassismi ja võõravihaga tegeleva mittetulundusühingu Expo aastaraportist.

«Viimasel kümnendil pole valgete ülevõimu liikumine olnud nii aktiivne kui eelmisel aastal,» lausus Expo juht Daniel Poohl.

Peamiselt on aktiivsed neli rühmitust ning neist suurim on neonatslik Põhjamaade Vastupanuliikumine, mis korraldab ka kõige rohkem üritusi. Lisaks suurlinnadele on nende tegevus kõige aktiivsem Skåne ja Dalarna maakonnas.

Expo peab arvestust ürituste üle, tuginedes grupeeringute enda andmetele ning materjalile, lisaks jälgitakse muu tegevuse aktiivsust alates propaganda levitamisest kuni näiteks võitlusvalmidust kasvatava treeningu korraldamiseni.

Valgete ülevõimu propageerivate ühenduste aktiivsus kasvas juba kolmandata aastat järjest ning saavutas ligi 4000 eri üritusega uue rekordi. Oma osa mängis selles ka asjaolu, et 2018. aastal toimusid Rootsis valimised.

«Kõige tavalisem on, et püütakse silma paista,» selgitas Poohl. «Seda saab teha kleepekaid kleepides, märgistades oma territooriumi tänavatel. Aga see, mis aasta puhul silma torkab, on meeleavalduste arv, kus marsitakse tänavatel ja väljakutel ning poseeritakse plakatitega, see on kasvanud oluliselt ning see on seotud valimiskampaaniaga.»

Kui paljud on valgete ülevõimu propageerivates ühendustes aktiivseid liikmeid, on keerulisem hinnata. Expo väitel elab kogu riigis selles keskkonnas 400–500 inimest, kuid nendega puutub pidevalt kokku märksa suurem hulk inimesi.

«See pole probleem kogu riigis. On kommuune, kus pole toimunud ühtegi üritust või on seal näha siin-seal mõnda kleepekat, kuid mitte enamat. Kuid mõnes paigas ja piirkonnas on – või vähemalt oli valimiskampaania ajal – nende pidev kohaolul ning on olemas kõrgemal tasemel kohalik juhtimine ning neis paikades võib liikumine kujutada endast probleemi kohalikule kogukonnale. See võib suurendada hirmu ja muret ning mõnel juhul ähvardusi ja vägivalda ja tagakiusamist ning see ähvardab õõnestada kohalikku demokraatiat,» rääkis Poohl.

Tagasi üles