Vene võimud lükkasid tagasi Putini võimuperioodi suurimal poliitilisel meeleavaldusel esitatud nõudmise valimistulemused tühistada, kuid opositsioon valmistab ette juba järgmist väljaastumist.
Ultimaatum Vene võime ei heiduta
13. detsember 2011, 13:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile opositsiooni nõudmisele ametliku vastuse andnud Vene peaministri Vladimir Putini pressisekretär Dmitri Peskov ja ka peaprokurör Juri Tšaika lähtusid mõlemad põhimõttest, et protestijate nõudmisi ei täideta.
«Isegi kui need niinimetatud tõendid kõik kokku arvata, moodustavad need koguhäältest vaid napi 0,5 protsenti,» sõnas Peskov uudistevõrgule AFP antud intervjuus, lisades, et opositsiooni esitatud võltsimissüüdistused ei saa mingil viisil mõjutada küsimust valimiste legitiimsusest ega üleüldistest tulemustest.
«Leian, et mingeid põhjuseid uute valimiste väljakuulutamiseks või hääletustulemuste teist korda ülelugemiseks pole,» lisas peaprokurör Tšaika, kinnitades, et ei näe mingit põhjust võimupartei Ühtse Venemaa võiduga lõppenud riigiduuma valimise tulemused tühistada.
Rahulolematus Medvedeviga
Opositsioon on aga valimisrikkumistes veendunud. Uute valimiste korraldamine oli ka laupäeval Moskva Bolotnaja väljakule kogunenud kümnete tuhandete venemaalaste üks nõudmisi, mille täitmiseks anti võimudele aega kaks nädalat.
Opositsioon on aga asunud korraldama juba uut meeleavaldust ning eile esitati selleks ka vastav avaldus. Opositsiooniliikumise Solidaarsus esindaja Nadežda Mitjuškina ütles eile Interfaxile, et plaanis on korraldada mitu väljaastumist, kuhu oodatakse kuni 50 000 meeleavaldajat.
Küll aga ei soovinud Mitjuškina täpsustada, kus opositsioon soovib protestiaktsioone korraldada. Tema sõnul annaks see põhjuse süüdistada neid üleskutses miitingule, mida pole võimudega kooskõlastatud.
«Me ei taha riskeerida, et tuleks mingid Naši või Noore Kaardiväe toetajad ning hõivaks kõik Moskva väljakud,» täpsustas Õiglase Venemaa ridadesse kuuluv rahvasaadik Ilja Ponomarjov ajalehele Izvestija.
Vasakrinde pressisekretäri Anastassija Udaltsova sõnul soovitakse uus rahvakogunemine korraldada 24. detsembril Maneeži väljakul. Alternatiivina kaalutakse ka Akadeemik Sahharovi prospekti ja Punase väljaku juures asuvat Vassiljevski Spuski.
Venemaa president Dmitri Medvedev teatas aga üleeile sotsiaalvõrgustiku Facebook vahendusel, et ei nõustu Bolotnaja väljakul Moskvas ja ka mujal Venemaal 10. detsembril kõlanud loosungitega.
«Ma pole nõus ei loosungite ega avaldustega, mis kõlasid miitingutel. Seda enam, et andsin korralduse kontrollida koos valimisjaoskondadega üle kõik teated, mis puudutasid seaduste järgimist valimistel,» kinnitas Medvedev, kelle sõnul on inimestel õigus oma arvamust avaldada. Samas avaldas ta heameelt selle üle, et meeleavaldused jäid seaduse piiridesse.
Riigipea sissekanne tekitas sotsiaalvõrgustikus laialdast vastukaja ning mitmed seda kommenteerinud inimesed nõudsid nii Medvedevi kui ka peaminister Putini lahkumist.
«Dmitri Medvedev, mul on küsimus Teile ja Teie semule, kes on järgmised 12 aastat selle õnnetu maa presidendiks. Kas Teil häbi pole?» küsis näiteks Oleg Ovsijenko. «Kohelge riiki hellalt. Lahkuge ametist koos oma šefiga,» kirjutas aga Sergei Boženko.
Samas leidus ka Medvedevit toetavaid sissekandeid. «Ärge pöörake tähelepanu Ameerika tallekestele,» soovitas Aleksei Russo.
Pettumust presidendi vastuse üle avaldasid ka opositsioonierakondade esindajad. «Pole lootust, et avaldusi analüüsitakse. Lihtsalt räägitakse, et valimised peavad olema ausad ja õiglased ja ongi kõik,» rääkis kommunistliku partei õigusteenistuse juht Vadim Solovjov.
Profülaktiline arest
Õiglase Venemaa liige Gennadi Gudkov nimetas Medvedevi reaktsiooni nõrgaks ja märkis, et ootas riigipealt konkreetsemat käitumist. «Me peame üle lugema suurtes regioonides nagu Moskvas, Peterburis ja Astrahanis antud hääled,» rääkis ta RIA Novostile.
Jabloko üks liidritest Sergei Mitrohhin oli aga veendunud, et president Medvedev kui konstitutsiooni garant annab korralduse alustada kriminaalasja riigiduuma valimistel aset leidnud võltsimiste osas. Seda pole siiski juhtunud.
Eelmisel nädalal Moskvas toimunud rahvakogunemistel võeti ametlikel andmetel kinni 620 inimest. Suur osa lasti vabaks pärast vestlust, mida Vene meedias nimetatakse «profülaktiliseks».
Eilse päeva seisuga polnud vabadusse pääsenud vähemalt 60 inimest, kellele võimud on karistuseks määranud aresti. Suurem osa neist peeti kinni opositsiooni meeleavaldustel Triumfi väljakul ja Tšistõje Prudõ juures.
Neile, kes võeti kinni politseile allutamatuse tõttu, koostati protokoll ja dokumendid saadeti edasi rahukohtusse. Sanktsioneerimata miitingul osalemise eest kinni võetud inimesed pidid maksma trahvi, kuid selle suurust ei avaldatud.
Venemaa üks juhtivaid uuringuagentuure, riigimeedias tihti tsiteeritud Avaliku Arvamuse Fond (FOM) teatas aga eile, et loobub küsitlustulemuste avalikustamisest. Kremliga lähedastes sidemetes kahtlustatud FOM oma otsust ei põhjendanud, kuid nüüdsest on uuringutulemused kättesaadavad vaid agentuuri klientidele.
«Me jätkame iganädalaste uuringute tegemist, kuid nende tulemusi avalikuks ei tehta,» sõnas uuringuagentuuri anonüümseks jääda soovinud allikas uudistevõrgule AFP.
Viimased tulemused avaldas FOM eelmise kuu lõpus, nädal enne Ühtse Venemaa valimisvõitu 4. detsembri parlamendivalimistel. Siis ulatus Putini toetus 54,4 protsendini, mis oli kahe aasta madalaim tulemus.