/nginx/o/2019/05/02/12128747t1h3d6e.jpg)
Washington on kolm kuud pärast külma sõja aegsest raketileppest taandumise protsessi alustamist sõlminud üle miljardi dollari väärtuses raketilepinguid, teatasid kaks vabaühendust.
ICAN: USA raketitellimused on INF-st loobumise järel järsult kasvanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Taandumine INF (keskmaa tuumajõudude) leppest andis stardipaugu uuele külmale sõjale,» hoiatas Nobeli rahupreemia võitnud vabaühenduse Rahvusvaheline Tuumarelvade Kaotamise Kampaania (ICAN) juht Beatrice Fihn.
USA president Donald Trump teatas mullu oktoobris, et tema riik lahkub keskmaa tuumajõudude leppest (INF), mille sõlmisid Ühendriigid ja Nõukogude Liit 1987. aastal, ning Ühendriigid alustasidki veebruari algul kuus kuud kestvat protseduuri lepingust lahkumiseks.
Washingtoni hinnangul rikub Vene uus maismaal baseeruv tiibrakett INF-lepingut ja USA ühepoolne lepingust kinnipidamine ei ole mõistlik.
Vene president Vladimir Putin vastas sellele teatega, et ka tema riik lahkub leppest, mida peetakse strateegilise relvastuskontrolli alustalaks.
INF-lepe keelab 500-5500-kilomeetrise tegevusraadiusega tiibrakettide, samuti raketi stardiseadeldiste ja tugivarustuse tootmise ja katsetamise.
Oktoobrikuisele teatele järgnenud kolme kuu jooksul sõlmis USA valitsus üle miljardi dollari väärtuses uusi rakettide tarneleppeid, teatas ICAN ühises raportis teise tuumarelvade vastase kampaaniagrupiga PAX.
Raportis seisis, et USA sõlmis enam kui 1,1 miljardi dollari väärtuses tarneleppeid kuue peamiselt Ühendriikide ettevõttega.
USA kaitsetööstusfirma Raytheon sõlmis 44 uut lepet väärtuses 537 miljonit dollarit. Lockheed Martin sõlmis 36 uus lepingut väärtuses 268 miljonit dollarit ja Boeing sõlmis neli lepingut väärtusega 245 miljonit dollarit.
«Kongress peaks uurima lobitööd Boeingu, Lockheed Martini ja Raytheoni poolt, kes võitsid lõviosa neist lepingutest,» teatas Fihn.
Raportis tunnistati siiski, et pole selge, kas kõik ajavahemikul 22. oktoober kuni 21. jaanuar sõlmitud tarnelepped olid uute tuumarelvade jaoks.
«Selge on aga see, et uue hooga ehitatakse rakette, mis toovad kasu käputäiele USA firmadele ja mille eesmärk on ujutada turg üle rakettidega nende tegevusraadiusest sõltumata,» öeldi raportis.
Raportis toodi veel välja, et ülemaailmselt on valitsused sõlminud vähemalt 116 miljardi dollari väärtuses lepinguid erafirmadega Prantsusmaal, Indias, Itaalias, Hollandis, Ühendkuningriigis ja USA-s, et toota, arendada ja varuda tuumarelvi.
Samal ajal rõhutati, et erafirmade osalus Hiina, Iisraeli, Põhja-Korea, Pakistani ja Venemaa tuumajõududes on avalikkuse eest suuresti varjatud.
«President Trump kuulutab vajadust vabaneda ülemaailmselt tuumarelvadest, kuid USA ja selle tuumarelvastusega liitlaste käitumine ei lähe nende sõnadega kokku,» ütles PAX-i tuumarelvadest vabanemise juht ja raporti põhiautor Susi Snyder.
«Näeme USA-d ja teisi riike valmistumas tuumarelvastatud sajandiks, kus lepingud relvade alles hoidmiseks kestavad vähemalt 2075. aastani, seda hoolimata siseriiklikest ja ülemaailmsetest üleskutsetest kurssi muuta,» nentis ta.