/nginx/o/2011/10/21/801500t1h1f6b.jpg)
Läti presidendi Andris Bērziņši kinnitusel ei kavatse ta osaleda vene keelele riigikeele staatuse andmise küsimuses korraldataval referendumil.
Läti president keeldub keelereferendumil osalemast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ka kinnitas riigipea, et ta ei toeta valitsuskoalitsiooni üleskutset hääletada rahvahääletusel vene keelele riigikeele staatuse andmise vastu, vahendas lõunanaabrite uudistevõrk LETA.
«Ma ei mõista mõningaid poliitikuid ja rahvasaadikuid. Kas nad tõesti usuvad, et sellised sammud ühendavad ühiskonda? Ma arvan, et märksa efektiivsem oleks, kui iga Läti toetaja püüaks veenda vähemalt ühte sellele vastu seisvat inimest,» ütles Bērziņš riigitelevisioonile täna hommikul antud intervjuus.
Selleks et vene keelest saaks läti keele kõrval teine ametlik riigikeel, on vaja muuta riigi põhiseaduse viit paragrahvi, millest riigikeelt puudutava 4. paragrahvi muutmine eeldab kindlasti ka rahvahääletuse korraldamist.
Referendumi korraldamiseks on vajalik kümnendiku Läti valimisõiguslike kodanike ehk 154 379 inimese toetust ning novembris koguti rahvahääletuse toetuseks esialgsetel andmetel 183 046 allkirja.
Kuna valimiskomisjon kontrollib veel allkirjade õigsust, siis ametlik kinnitus sellele veel puudub. Valimiskomisjoni teatel võib lõplik toetusallkirjade hulk selguda selle aasta lõpuks.
Kui vajalik arv allkirju õnnestub kokku saada, peab ettepaneku osas võtma seisukoha seim. Hoolimata sellest, kas parlament lükkab selle tagasi või mitte, pannakse eelnõu ka referendumile, mis peab toimuma kaks kuud pärast hääletust parlamendis.
Põhiseaduse muutmiseks peab referendumil selle poolt olema vähemalt pool hääleõiguslikest kodanikest.