Ogoni hõim unistab joogiveest, mis ei lõhnaks nafta järele

  • Ogoni hõimu aladel Nigeri jõe delta põhjaservas avastati nafta 1957. aastal.
  • Rõõmu see aga kohalikele ei toonud: naftalekked on nende keskkonna hävitanud.
  • Nüüd on NIgeeria riik lõpuks alustanud piirkonnas pinnase puhastamist.
  • Inimeste lootus taas põldu harida ja saada puhast joogivett ei täitu aga niipea.

Kalamehed lükkavad paati õliseguses mudas mõõna ajal K-Dere külas ogoni hõimu põlistel aladel Nigeri jõe deltas.

FOTO: Yasuyoshi Chiba/AFP/Scanpix

Noored mehed ogoni rahva maadel Lõuna-Nigeerias vaatavad erutatult, kuidas insenerid kaevavad ekskavaatoritega välja kuhjade kaupa reostatud pinnast, et asuda seda puhastama. Aastakümnete jooksul toimunud naftalekked on muutnud nende kodukandi katastroofipiirkonnaks, kuid nüüd loodavad sealsed inimesed, et peagi on võimalik taas maad harida, käia kalal ning saada puhast vett.

Tellijale

Naftakeskuse Port Harcourti külje all asuv Alode-Eleme on üks 21 paigast, mis on kaasatud Nigeeria riigi projekti HYPREP saastatud piirkondade taastamiseks. 2011. aastal hindas ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP), et ogonide eluala puhastamine läheb maksma 880 miljonit eurot ja võtab aega 30 aastat.

2016. aastal kuulutaski Nigeeria valitsus suure kära saatel välja puhastustööd. Tõsi, insenerid jõudsid tegelikult kohale alles tänavu jaanuaris.

«Puhastame pinnast süsivesinike reostusest, et muuta maa taas viljakaks põllumajandusele ja taimestikule,» selgitas insenerifirma Earthpro juht Babatunde Benard. «Peagi on vesi süsivesinikest vaba.»

Tagasi üles