Moskva Šeremetjevo rahvusvahelisel lennuväljal pühapäeva õhtul hädamaandumise teinud lennuk lahvatas põlema ning selle pardal viibinud 78 inimesest hukkus 41. Viis inimest on haiglaravil.

Murmanskisse suundunud lennuk tõusis Šeremetjevo rahvusvahelisest lennujaamast õhku kell 18.02 pühapäeva õhtul. Lennuki meeskond saatis hädasignaali välja üsna varsti pärast seda, kuna halva ilma tõttu ilmnes õhusõidukil rike.

Venemaa lennufirma Aerofloti lennukis Suhoi Superjet 100 oli õnnetushetkel 73 reisijat ja viis meeskonnaliiget. Esialgu teatati, et õnnetuses sai surma vähemalt 13 inimest, kelle seas on kaks last, paar tundi hiljem anti aga teada, et elu kaotas 41 inimest.

«Koos meeskonnaga oli lennuki pardal 78 inimest. Ajakohastatud info kohaselt pääses eluga 37 inimest,» kirjutati hiljem ametliku uurimiskomisjoni avalduses.

Õnnetuse uurimisega seotud Jelena Markovskaja lausus Interfaxile, et ellujäänutest 33 on reisijad ning neli meeskonnaliikmed. Ainus hukkunud pardatöötaja oli üks lennusaatjatest.

Haiglaravil on praegu viis inimest.

Aeroflot avaldas oma kodulehel ka nimekirja ellujäänud reisjatest, kes on praeguseks tuvastatud.

AFP andmetel oli enamik ohvreid pärit Murmanski kandist, kus kehtestati kolmepäevane lein. Viimastel andmetel sai õnnetuses surma ka üks USA kodanik.

Venemaa presidendi Vladimir Putini kõneisik sõnas, et riigipea saatis juba kaastundeavaldused ohvrite omastele.

Murmanski kuberneri kohusetäitja Andrei Tšibis ütles, et iga lennukipõlengus hukkunud perekond saab kompensatsiooniks miljon rubla (13 600 eurot) ning haiglas ravil olevad kannatanud 500 000 rubla (6800 eurot).

Flightradar24 andmetel tegi lennuk kaks tiiru ümber Moskva ja maandus umbes 45 minutit pärast õhkutõusmist.

Lennuk maandus BBC andmeil täis kütusepaakidega, sest meeskond kaotas kontakti lennujuhtijatega ning otsustas, et kütuse lennukist alla heitmine Moskva kohal oleks liialt ohtlik.

Sotsiaalmeedias levivatelt kaadritelt on näha, et lennuki tagaosa põles ning sealt tõusis musta suitsu.

Aerofloti teatel süttisid maandumisel lennuki mootorid ning meeskond tegi kõik võimaliku, et päästa reisjaid.

BBC kirjutab, et hädamaandumine õnnestus alles teisel katsel. Sama kirjeldas Interfaxile ka üks pealtnägija: «Lennuk üritas hädamaandumist, kuid esimesel korral see ei õnnestunud. Teisel korral tabas telik tugevasti maandumisrada ja siis lennuki nina, mille järel puhkes tulekahju.»

Arvatav usutlus piloodiga: lennuk sai pikselöögi

Mõned ellujäänud on ka väitnud, et õhusõidukit tabas välgulöök, kuid Aeroflot on selle versiooni ümber lükanud, kinnitades, et lennuk naasis lennuväljale tehniliste probleemide tõttu.

Näiteks Pjotr Jegorov kirjeldas ajalehele Komsomolskaja Pravda, et lennukit tabas pärast õhku tõusmist välk. «Maandumine oli karm – ma peaaegu minestasin hirmust,» lisas mees.

Samas ütles ka lennuki piloot Deniss Jevdokimov usutluses Vene suhtluskeskkonna Telegram kanalile Baza, et lennuks sai piksetabamuse.

Helisalvestisel, millel kõneleb kanali andmeil Jevdokimov, lausus mees, et pärast välgulööki katkes raadioside ja lennuk võeti käsijuhtimisele.

«Meil puudus raadioside. See õnnestus taastada avariisagedusel teise raadiojaamaga. Ja see oli lühiajaliselt katkendlik, st pärast sisselülitamist õnnestus öelda mõni sõna, seejärel side katkes ja see (raadiojaam) tuli uuesti sisse lülitada. Dispetšerid andsid meile suuna rajale maandumiseks,» rääkis väidetavalt piloot.

Ta kinnitas, et maandumisel ei olnud lennuki kiirus suur ja lennuk lähenes maale sujuvalt. Miks see vastu maad põrkas, ei osanud ta öelda. Jevdokimov kinnitas, et tulekahju puhkes lennukis pärast maandumist, mitte lennu ajal.

«Ma ei saa öelda täpselt, miks toimus (kokkupõrge maaga). Kiirust oli piisavalt, lähenesime maandumisrajale protseduuri kohaselt vähendatud vertikaal(kiirusega). Tuli puhkes pärast maandumist. Ere sähvatus, plaksatus — lennuk läks üle avariijuhtimisrežiimile. Tulekahju pärast maandumist, ma sain aru, et maandumise tõttu. Põhjus oli ilmselt selles,» arvas Jevdokimov.

Pääsenud tänavad lennusaatjaid

Üks tunnistaja ütles uudisteagentuurile AFP, et päästetöötajad saabusid kohale kiiresti, kuid ei saanud kohe leeke kustutatud.

«See õudus ja tragöödia leidis aset otse meie silme all,» ütles terminalist sündmusi jälginud Aljona Osokina. 

Kui lennuk maandus, õnnestus osal inimestest põgeneda varuväljapääsudest kaldteede kaudu. «Minuga on kõik hästi, olen elus ja väljaspool ohtu. Mul õnnestus hüpata,» kirjutab Instagramis üks lennukis olnud inimestest. 

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

A post shared by Mikhail Savchenko (@mikkentosh) on

Õnnetuses ellu jäänud Dmitri Hlebuškin tänas lennusaatjaid. «Ainut tänu lennusaatjatele jäin ma ellu,» rääkis ta ajakirjanikele.

Lennusaatja Tatjana Kasatkina sõnul algas inimeste evakueerimine kohe, kui lennuk oli maandunud.

«Kõik karjusid, et lennuk põleb. Aga lennuki sees ei olnud leeke,» rääkis Kasatkina. «Tõukasin jalaga ukse lahti ja tõukasin reisijaid edasi, et nad ei takistaks evakueerimist. Tirisin neid kaelusest.»

Interfaxi teatel aeglustas evakueerimist aga see, et osa reisijaid võttis kaasa oma pagasi. Ka videotelt on näha, kuidas põgenevad inimesed kannavad kohvreid.

Õnnetusega seoses suunati mitmed saabuvad lennud teistele lennuväljadele Moskvas või Nižni Novgorodis.

Õnnetuse asjaolude selgitamiseks on alustatud kriminaaluurimisega. Peaminister Dmitri Medvedev andis käsu eriuurimiskomitee moodustamiseks õnnetuse põhjuste väljaselgitamiseks.

«Uurijad alustavad peagi reisijate, tunnistajate ning lennufirma- ja lennujaamatöötajate küsitlemisega. Läbi uuritakse asjassepuutuvad tehnilised dokumendid,» ütles uurimiskomisjoni esindaja Svetlana Petrenko.​

Uurimiskomitee hinnangul on õnnetuse põhjuste osas veel vara oletusi teha.