Leedu endine suursaadik ÜROs: «On võimas tunne panna oma endine kolonisaator karjuma»

  • Leedu kuulus ÜRO JNi aastatel 2014-2015.
  • Toonane Leedu suursaadik ÜROs oli Venemaa saadiku jaoks sihtmärk.
  • Raimonda Murmokaitė sõnul saavad väikeriigid olla sildade ehitajaks.
  • Krimmi kriis tabas JNi kuuluvat Leedut ootamatult.

Leedu endine suursaadik ÜRO juures Raimonda Murmokaitė (vasakul) arutamas 2014. aastal olukorda Lähis-Idas. FOTO: Un Photo/jc Mcilwaine

FOTO: Un Photo/jc Mcilwaine

Leedu kuulus eksklusiivsesse klubisse ehk ÜRO Julgeolekunõukogusse (JN) tormilisel ajal, aastatel 2014–2015. Just 2014. aastal raputas Venemaa rahvusvahelist süsteemi ning muutis oma tegevusega Krimmis ja Ida-Ukrainas kardinaalselt riikide arusaama maailmakorraldusest.

Tellijale

Praegu kõnnib Eesti samal rajal, millel Leedu juba sammunud on. 7. juunil saabub tõehetk ja selgub, kas aastatel 2020–2021 kuulub ka Eesti nende 15 riigi hulka, kes mängivad suurel areenil võtmerolli rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamise juures.

Toona ÜRO juures Leedu suursaadikuna ametis olnud Raimonda Murmokaitė tunnistas intervjuus Postimehele, et õigluse nimel Venemaa korrale kutsumine oli omamoodi võimas tunne. Endise suursaadiku sõnul nähakse väikeriike tihti just sildade ehitajana ning Ukraina kriisi lahvatades oli Leedu ülesanne äratada üles ka need riigid, kes olid aastakümneks tukkuma jäänud.

Kui vaadata tagasi teie kahele aastale JNis, mis oli suurim saavutus teie jaoks isiklikult, diplomaadina, aga ka Leedu riigile?

Arvan, et suurim saavutus oli suur kokkusattumus: olime JNs ajal, kui toimus Krimmi annekteerimine ja algas sõda Ukrainas. Me mõistagi valmistusime enne põhjalikult liikmeks saamiseks. See tähendab, et tegime eeltööd paljude globaalsete küsimuste endile selgeks tegemisel – alates kriisidest Aafrikas kuni Lähis-Idani.

Ent me ei osanud eales arvata, et peame hakkama tõsiselt tegelema hoopis oma naabruskonnas toimuvaga. See oli ootamatu, see oli šokk. Aga samal ajal, mõelda vaid, milline huvitav kokkusattumus! Et just meie olime seal, kui kõik see Ukrainas lahvatas.

Arvan, et oskasime Ukraina eest kõnelda paremini kui keegi teine sel ajal JNi kuulunud riikidest. Saime tuletada teistele maailma riikidele meelde Venemaa käitumismustrit meie regioonis pikemas perspektiivis, et ärkaksid ka need riigid, kes olid viimase aastakümne tukkunud.

Krimm ja Ukraina olid tol hetkel päevaküsimus, aga meenutada oli vaja ka 2008. aastal Gruusias toimunut ning osa Gruusia piirkondade annekteerimist Venemaa poolt. Tuletasime maailmale oma kahe JNi aasta jooksul pidevalt meelde, et peame vaatama Venemaad väga selge pilguga: reeglite ja normide rikkujana ja riigina, kes on seda teinud järjepidevalt.

Tagasi üles