Venemaalased toetavad poliitikat Süürias, kuid tahavad sõjalise sekkumise lõpetamist

Vene sõdurid koos koeraga osalemas Süüria linna Aleppo puhastamises miinidest. Foto: TASS

Pooled Venemaa elanikest kiidavad selle riigi senise poliitika Süürias heaks, kuid soovivad sõjalise operatsiooni lõpetamist, selgub sõltumatu Levada-keskuse esmaspäeval avaldatud küsitlusest.

51 protsenti vastanutest kinnitasid, et kiidavad Venemaa senise Süüria-poliitika heaks või pigem heaks, üldse ei kiitnud seda heaks 35 protsenti. 55 protsenti märkisid, et Venemaa peab sõjalise operatsiooni Süürias lõpetama ja 30 protsenti vastas, et seda tuleb jätkata.  

Kuus protsenti küsitletutest väitsid, et sõjaline sekkumine Süürias saab Venemaa jaoks «uueks Afganistaniks», 31 protsenti pidas seda täiesti võimalikuks ja 34 protsenti vähetõenäoliseks. 16 protsenti välistas taolise stsenaariumi täielikult.

13 protsenti Venemaa elanikest jälgib Süürias toimuvat väga tähelepanelikult ja 48 protsenti teavad üht-teist viimastest sündmustest selles riigis, 39 protsenti vastasid, et ei tea Süürias toimuvast midagi.

Levada korraldas küsitluse 18.–23. aprillil, sellele vastas 1625 täiskasvanud elanikku kõigist Venemaa regioonidest.

Süüria kodusõda lahvatas 2011. aastal, mil kokku põrkasid Süüria valitsusväed ning mitmete opositsioonirühmade võitlejaid, pooli toetasid erinevad välisriigid. Venemaa asus sõjaliselt toetama Bashshār al-Asadi režiimi, põhjendades seda tegevusega islami äärmusrühmituste vastu.

Aprilli lõpus teatas Venemaa kindralstaabi ülem armeekindral Valeri Gerassimov, et Süüria konflikti sõjaline etapp on lõpule jõudnud ning Venemaa toel hoiti ära Süüria riigi lagunemine. Samal ajal kinnitas Süüria juht al-Assad, et annab Venemaale 49 aastaks rendile Tartusi mereväebaasi Vahemere rannikul.