Miks tõi välk alla Suhhoi, kuigi moodsale lennukile ei tohiks pikne liiga teha?

Pühapäeva õhtul maandumisel põlema süttinud Aerofloti Suhhoi Superjet 100 (SSJ100) lennuki vrakk toimetati eile õhtul Moskva Šeremetjevo lennuväljalt ära.

FOTO: Sergei Fadeichev / TASS / Scanpix

Üleeilne lennuõnnetus Moskvas on tõstatanud küsimusi Vene lennutööstuse lipulaeva Suhhoi Superjet 100 vastupidavuse ning Aerofloti pilootide tegevuse osas, sest kui ka lennuk tõesti välgutabamuse sai, nagu reisijad on kirjeldanud, siis tänapäevased lennukid on üldiselt ehitatud piksele vastu pidama ning suudavad välgulöögi üle elada kas väga väikeste kahjustustega või üldse mitte viga saades.

Vahetult Moskvast Murmanskisse lendama pidanud lennukiga juhtunud õnnetuse järel keskendusid eksperdid eelkõige lennuki viletsale maandumisele Moskva Šeremetjevo lennuväljal, mis päädis kütusepaagi rebenemise ja Aerofloti õhusõiduki leekidesse lahvatamisega.

Maandumisel toimunud järsud põrked, mille tõttu telik tabas kütust täis tiibu, viitab asjatundjate hinnangul sellele, et Suhhoi Superjet 100 kontrollisüsteem ei toiminud korralikult või eksisid piloodid.

Kuigi maandumine toimus sobival kiirusel ning lennuk oli õigesti seadistatud, ei suudetud lennukit stabiilselt maapinnale tuua. Kuna videotelt nähtub, et lennuki mootorid töötasid, siis sellises olukorras oleks ajalehe The Time analüüsi kohaselt mõistlikum olnud maandumine katkestada ning minna uuele katsele, mida Suhhoi piloodid aga ei teinud.

Reisijate tunnistused viitavad sellele, et õhkutõusul oli Suhhoi lennanud otse äikesepilve aktiivsesse keskmesse – asi mida, piloodid üldjuhul ja eriti vahetult pärast õhku tõusmist väldivad. See juures on tormi kese näha lennuki juhikabiini ilmaradaril.

Mitmed piloodid väitsid pühapäevaõhtuse õnnetuse järel aga sotsiaalmeedias, et Moskva lennujuhid on vahel vastu sellele, et lubada pilootidel muuta õhkutõusu teekonda ja lennata tormist mööda.

Väidetavalt lülitas õnnetuslennukit tormipilves tabanud välk välja raadioside ja muud seadmed – viimane võib tähendada kõike alates juhtimisarvutist kuni hüdraulikaseadmeteni. Samas on Suhhoi reisilennukil olemas tagavarasüsteemid.

Välgutabamuse järel teavitas lennuki meeskond sellest lennujuhte ning ütles, et pöördub lennuväljale tagasi, lisaks mainiti ka probleeme raadiosidega. Kapten kinnitas ühtlasi, et lennuk on piisavalt juhitav selleks, et alustada maandumist lennujaama ning sooritada 360-kraadine pööre, et vähendada kõrgust ja aeglustada kiirust enne maandumisraja kohale laskumist.

Pühapäeva õhtul maandumisel põlema süttinud Aerofloti Suhhoi Superjet 100 (SSJ100) lennuki vrakk toimetati eile õhtul Moskva Šeremetjevo lennuväljalt ära.

FOTO: Investigative Committee / TASS / Scanpix

Seni on arusaamatuks jäänud seegi, miks muutis lennukimeeskond viimasel hetkel häiresignaali. Nimelt seadis meeskond lennuki transponderile koodi 7600, mis annab lennujuhtidele teada, et õhusõidukil on raadiosideprobleemid, kuid vaid kaks minutit enne kui telik puudutas maad, vahetati koodi ning selleks märgiti 7700, mis viitab täiemahulisele hädaolukorrale.

Just see muudatus võib selgitada, miks ei olnud päästemasinad otsekohe lennuki juures – kriitilise hädamaandumise puhul oleks sõidukid pidanud juba ootama maandumisraja ääres ja olema lennuki kõrval samal hetkel, kui see peatub. Samas videote kohaselt jõudsid tuletõrjemasinad kohale alles 90 sekundit hiljem.

Esialgu pole Vene võimudel siiski õnnetuse tõttu plaani Suhhoi Superjet 100 lennukeid maapinnale jätta.

«Selleks pole mingit alust,» põhjendas eile lennukite kasutamise jätkamist Venemaa transpordiminister Jevgeni Ditrihh.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov lisas, et kindlasti ei saa sellist otsust langetada president Vladimir Putin, sest lennuki kasutusest maha võtmine pole tema pädevuses.

Suhhoi Superjet 100 võeti kasutusele 2011. aastal ning toona ülistati lennukit kui Vene tsiviillennundustööstuse uue ajajärgu esindajat.

Samas on lennuki puhul mureks olnud horisontaalsed stabilisaatorid ning 2017. aastal andis Vene tsiviillennundusamet korralduse kontrollida probleemide tõttu kõiki Superjet-tüüpi lennukeid, vahendas AP.

Mehhiko lennufirma Interjet jättis kõik oma Suhhoi lennukid 2016. aasta detsembris maapinnale ning teatas peagi pärast seda, et hakkab neid viima oma lennukipargist välja.

Eile teatas Vene piirkondlik lennufirma Yamal Airlines, et tühistab plaani osta kümme uut Suhhoi lennukit, kirjutas Reuters viitega TASSile. Ettevõte ütles siiski, et otsuse taga on lennkite suured hoolduskulud, mitte mure turvalisuse pärast.

Vaid Aeroflotil on kasutuses rohkem Superjet-tüüpi lennukeid kui Yamal Airlinesil.

Pühapäeva õhtul Šeremetjevo lennuväljal juhtunud õnnetuses sai surma 41 inimest. Neist suurem osa olid Murmanski kandi elanikud, kuid hukkunute seas oli ka USA noormees, kes oli äsja lõpetanud ülikooli ning suundus Põhja-Venemaale kalastusgiidina tööle.

Inimesed toomas lilli lennuõnetuse ohvrite mälestuseks Murmanskis üles seatud memoriaali juurde.

FOTO: Stringer / Reuters / Scanpix

Tagasi üles