:format(webp)/nginx/o/2018/05/08/7832080t1h865c.jpg)
/nginx/o/2016/01/25/4902713t1h2633.jpg)
Enamus Venemaa elanikest tajub korruptsiooni riigi ladvikus, kuid ei usu vaatamata kahe ministri hiljutisele vahistamisele tõsisesse korruptsioonivastasesse võitlusesse, selgub sõltumatu Levada-keskuse teisipäeval avaldatud uuringust.
Enamus venemaalasi tajub korruptsiooni riigi ladvikus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üle 70 protsendi vastanutest kahtlustab, et kõrged riigiametnikud ja parlamendisaadikud ei deklareeri oma tulusid ja varasid ausalt, nende aususesse usub vaid ligi 15 protsenti.
40 protsenti märkisid, et ausalt deklareerib oma tulusid väiksem osa kõrgetest riigiametnikest ja 37 protsenti ütlesid, et läbipaistvaid deklaratsioone esitab vaid väga väike osa neist. 2015. aasta aprillis ei uskunud kõrgete riigiametnike deklaratsioonide siirusesse 66 protsenti, aprillis 2010 oli see protsent 78.
Vaid kolm protsenti vastanutest uskusid, et kõik kõrged riigiametnikud ja parlamendisaadikud deklareerivad oma tulu ja vara ausalt ning 11 protsenti uskus, et seda teeb valdav enamus. 2015. aasta aprillis uskus kõrgete ametnike aususesse 23 ja 2010. aasta aprillis 12 protsenti.
Aprillis vahistati korruptsioonikahtluse tõttu kaks Venemaa endist ministrit: aastatel 2012-2018 digiriigi loomise eest vastutanud Mihhail Abõzov ja Kaug-Ida arendamise ministrina töötanud ja enne seda Kaug-Idas presidendi eriesindajaks olnud Viktor Išajev. Talvel vahistati otse Venemaa parlamendi ülemkoja istungi ajal Põhja-Kaukaasiast pärit saadik Rauf Arašukov, keda süüdistatakse kuritegeliku ühenduse loomises ja vähemalt kahe mõrva tellimises.
Üheksa protsenti küsitletutest kinnitasid, et jälgivad Abõzovi ja Išajevi juhtumeid tähelepanelikult, 51 protsenti olid nende vahistamisest midagi kuulnud ja 40 protsenti väitsid, et kuulsid seda alles küsitluse ajal esimest korda.
24 protsenti vastanutest märkisid, et kahe endise kõrgema riigiametniku vahistamine näitab tõsist korruptsioonivastast võitlust. 28 protsenti arvasid, et nende vahistamisega taheti juhtida inimeste tähelepanu kõrvale tegelikelt majandusprobleemidelt ja 31 protsenti nimetasid seda kõrgete riigiametnike omavaheliseks võimuvõitluseks.
34 protsenti ütlesid, et tunnevad nendest vahistamistest rahulolu, 14 protsenti tundsid ärritust ja üheksa protsenti väljendasid arusaamatust. 40 protsenti vastanutest märkisid, et kahe endise ministri vahistamine ja nendele osaks saanud korruptsioonikahtlus ei tekita mingeid tundeid.
Levada viis uuringu läbi 18.-23. aprillil ja küsitles 1625 täiskasvanud elanikku üle kogu Venemaa.