Prantsuse analüütik: USA baasi Poolasse kahepoolselt rajada oleks Euroopale halb

USA sõdurid. Foto: EPA/Scanpix

Venemaa tõlgendaks USA alalise sõjaväebaasi kahepoolsel alusel Poola rajamist märgina Washingtoni Euroopale pühendumise haprusest, ütles tuntud Prantsuse strateegiline mõtleja François Heisbourg usutluses BNS-ile.

«Fort Trump on oma olemuselt destabiliseeriv mõiste,» lausus 17. mail algaval tänavusel Lennart Meri konverentsil osalev Heisbourg, viidates sellise baasi võimalikule nimele, mida Poola valitsusametnikud on mitmel korral välja pakkunud.

«Moskvast vaadates on Poola katseid seada oma kaitsesuhteid Ühendriikidega kahepoolsele alusele võimalik näha ainult märgina USA Euroopale pühendumise haprusest,» lausus mõttekoja Rahvusvaheline Strateegiliste Uuringute Instituut (IISS) endine juhataja ja praegune vanemnõunik.

Heisbourg´i sõnul on ajalugu näidanud, et tugevaid kahepoolseid suhteid, nagu Suurbritannia ja USA vahel Teise maailmasõja ajal, on võimalik laiendada ja tugevdada mitmepoolseks liiduks.

«Just see juhtus NATO loomisega,» lausus ta BNS-ile. 

Vastupidiselt aga on harva hea märk see, kui mitmepoolse liidu liige tahab luua kahepoolset režiimi ja riskib seda tehes jätta mulje, et allianss ei ole enam piisavalt hea, ütles Heisbourg, kes nõustas 2017. aasta presidendivalimiste kampaania ajal praegust Prantsuse presidenti Emmanuel Macroni.

«See risk on eriti kõrge, kui Ameerika presidenti nähakse seadmas küsimärgi alla oma riigi rolli liidus,» sõnas IISS-i vanemnõunik.

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) korraldatav Lennart Meri konverents «Üks minevik, mitu tulevikku» toob 17.-19. maini Tallinnasse välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitika üle arutlema nii praegused riigijuhid, poliitikakujundajad ja tuntud mõttekodalased kui ka noored tulevikutegijad kogu maailmast.

Konverentsil astuvad üles president Kersti Kaljulaid, Gruusia president Salomé Zurabišvili, president Toomas Hendrik Ilves, Saksa  kaitseminister Ursula von der Leyen, Slovakkia välisminister Miroslav Lajčák ning mitmed teised välis- ja kaitseministrid.

Aruteludes osalevad teiste seas Levada keskuse juht Aleksei Levinson, Boris Nemtsovi Fondi asutaja Žanna Nemtsova, autor Oliver Bullogh, Atlantic Councili teadur Alan Riley, Robert Boschi Fondi teadur Constanze Stelzenmüller, Forbesi poolt eelmisel aastal 30 mõjukaima alla 30-aastase poliitikakujundaja hulka valitud Stand Up for Europe liikumise asutaja Akilnathan Logeswaran ning Euroopa Välissuhete Nõukogu teadur ja sel aastal Müncheni julgeolekukonverentsil John McCaini väitekirja auhinna pälvinud Ulrike Franke.

Konverentsi direktor Eeva Eek-Pajuste sõnul on sellel aastal eriline tähelepanu just noortel ja tulevikul. «Tänased noored tegijad on 10-15 aasta pärast maailma võimuhoobade liigutajad, aga nende väärtushinnangud, ellusuhtumine ja tõekspidamised kujunevad välja praegu. Ühiskonnas tekkivate uute trendide hoomamiseks on meist tark mitte ainult lasta neil rohkem kõneleda, vaid ka ise neid rohkem kuulata ja kuulda võtta,» märkis ta.

Vaid nädal enne Euroopa Parlamendi valimisi uurib konverents põhjusi, miks rahvas tunneb võimust võõrandumist ning on aldis populismile ja äärmuslikele ideedele. Aastal, mil NATO tähistab Põhja-Atlandi leppe 70. aastapäeva on transatlantilised suhted ohus, kuid samas eluliselt olulised. USA poliitilised valikud valmistavad muret liitlastele ja rõõmustavad vastaseid. Hiina, Venemaa, Iraani ja Saudi Araabia ambitsioonid seavad läänemaailma ette uusi väljakutseid. Küberdžungel ja infoühiskond soosivad konflikte. Need on vaid osa konverentsi teemavalikust sel aastal.

Lennart Meri, kelle 90. sünniaastapäeva sel aastal tähistatakse, on öelnud «Euroopal on üks minevik, kuid lõputu arv tulevikke.» Märkimaks president Meri pärandi kestmist välis- ja julgeolekupoliitilises mõtlemises, on konverentsi enda ja paneelarutelude pealkirjad seekord valitud tsitaatidena tema kõnedest.