Mongoolias suri kaks inimest pärast ümiseja toore liha söömist buboonkatku ehk muhkkatku, mistõttu kehtestati riigi lääneservas peaaegu terveks nädalaks karantiin, mis jättis lõksu ka hulga turiste.
Ümisejalihaga maiustanud paar suri Mongoolias muhkkatku
Rohtlates ja mägialadel elava närilise ümiseja tooreid neere söönud kasahhi rahvusest paar suri 1. mail Mongoolia kõige läänepoolsemas provintsis, Bajan-Ölgij aimakis, mis asub Venemaa ja Hiina piiri ääres.
«Kaks surnut olid kohalikud inimesed,» lausus kuberner Aipiin Gilimkhaan. «Lisaks neile pole teatatud ühestki haigusjuhust.»
Kuueks päevaks kehtestatud karantiini tõttu ei saanud provintsist lahkuda ka seal parasjagu viibinud Vene, Saksa ja Šveitsi turistid.
Rahukorpuse vabatahtlik, 24-aastane Ameerika Ühendriikidest pärit Sebastian Pique, kes on piirkonnas elanud viimased kaks aastat, rääkis, et läinud reedel kutsuti nii tema kui ka seal kandis viibinud välisturistid kohaliku kuberneri kontorisse ning selgitati neile olukorda.
«Pärast seda, kui karantiin välja kuulutati, polnud tänavatel kuigi palju inimesi, isegi mitte kohalike, sest peljati haigusesse nakatumist,» rääkis noormees.
Karantiin lõpetati selle nädala alguses, pärast seda kui sai selgeks, et rohkem katkujuhtumeid pole.
Mongoolia võimud on hoiatanud inimesi ümiseja liha toorelt söömise eest, sest see võib kanda katku põhjustavat Yersinia pestis bakterit. Osa inimesi aga eiravad hoiatusi, sest uskumuste kohaselt tagab suure närilise siseelundite toorelt söömine hea tervise.
USA riikliku zoonootiliste haiguste keskuse andmeil sureb igal aastal Mongoolias vähemalt üks inimene katku, üldjuhul on põhjuseks just ümiseja liha toorelt söömine.
Keskajal surmas katk miljoneid inimesi, kuid tänapäeval on haigusjuhud harvad. Kõige sagedamini esinev katku tüvi on just buboonkatk, mis levib ka näiteks kirpudega ning mis põhjustab lümfisõlmede paistetust. Ohtlikum on kopsukatk, mis levib inimeselt inimesele köhimisel.