Venezuelas vahistati opositsiooniliidri lähedane liitlane

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Venezuela opositsioonijuht Juan Guaido ja Edgar Zambrano (istub).
Venezuela opositsioonijuht Juan Guaido ja Edgar Zambrano (istub). Foto: IVAN ALVARADO / REUTERS

Venezuela luureteenistused vahistasid kolmapäeval opositsiooniliidri Juan Guaidó lähedane liitlane Edgar Zambrano, edastas kohalik meedia.

Zambrano oli ühtlasi parlamendi aseesimees.

Venezuela ülemkohus otsustas päev varem esitada süüdistuse seitsmele seadusandjale, kes toetasid läinudnädalast nurjunud ülestõusu, mida üritas algatada Guaidó.

Kohus märkis oma avalduses, et tegi peaprokurör Tarek William Saabile ülesandeks jätkata kriminaaluurimist selles kohtuasjas.

Venezuelas on aasta algusest saadik poliitilistel põhjustel kinni peetud üle 2000 inimese, enamik neist valitsusvastaste meeleavalduste ajal, teatas teisipäeval vabaühendus.

«Ajavahemikus 2019. aasta jaanuarist kuni maini peeti kinni 2014 inimest, valdavalt protestijad,» ütles Venezuela vangide õigustega tegeleva organisatsiooni Foro Penal juht Alfredo Romero.

«Neist 800 on endiselt vahi all,» lausus Romero pressikonverentsil.

Protestid on kiiresti levinud üle kogu riigi sestsaadik, kui Juan Guaidó end 23. jaanuaril presidendi kohusetäitjaks kuulutas.

Pinged eskaleerusid möödunud nädalal, kui Guaidó kutsus president Nicolás Madurole lojaalseid vägesid ülestõusule.

Romero sõnul peeti nurjunud ülestõusu ning sellele 30. aprillil ja 1. mail järgnenud meeleavalduste ajal kinni 339 inimest, neist 82 on endiselt vahi all.

Venezuela peaprokurör Tarek William Saab ütles esmaspäeval, et nurjunud ülestõusu järel puhkenud protestides peeti kinni 233 inimest. 

Venezuelat on räsinud viis aastat majanduslangust; 2015. aastast alates on ÜRO andmeil riigist vaesuse ja ebakindluse eest pagenud üle 2,7 miljoni inimese. 

Kolmekümnest miljonist riiki jäänud inimesest vajavad hädasti humanitaarabi umbes veerand.

Tagasi üles