/nginx/o/2020/09/03/13320201t1hd734.jpg)
/nginx/o/2011/12/13/875070t1h12f9.jpg)
Superpõrgutist LHC tänavu kogutud andmed ei luba veel täie kindlusega kuulutada, et kaua otsitud elementaarosake Higgsi boson on avastatud.
Silmus Higgsi bosoni ümber tõmbub koomale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias levinud kumu kohaselt oodati täna Euroopa Tuumauuringute Keskuses (CERN) toimunud seminarilt teateid tähelepanuväärsetest edusammudest Higgsi bosoni avastamise vallas, jäid teadlased siiski ettevaatlikeks.
Kahe eksperimendi, ATLASe ja CMSi esindajad tutvustasid tulemusi, mille kohaselt on kindlas massipiirkonnas nähtud nõrka signaali, mis võib viidata otsitud elementaarosakesele.
Kas tegu on esimese niidiotsaga sajandi ühe suurima avastuse suunas või valejäljega, selgub teadlaste sõnul järgmiste eksperimentidega 2012. aasta jooksul.
«Me ei leidnud seda veel, me ei välistanud seda veel,» võttis ettekanded kokku CERNi juht Rolf Heuer. «Püsige kanalil.»
Higgsi boson on elementaarosake, mille olemasolu ennustab füüsika nn standardmudel ja mis peaks kõigile teistele osakestele andma massi.
Osakese leidmine kinnitaks standardmudeli õigsust, selle mitteleidmine sunniks füüsikuid aga asuma otsima uut üldistavat teooriat elementaarjõududele ja osakestemaailma omavahelistele suhetele.
Šveitsi ja Prantsusmaa piiril 2008. aastal valminud hiigelpõrguti LHC ehitamise üks peamisi eesmärke oligi nimetatud osakese leidmine. Senised eksperimendid on üksteise järel välistanud massivahemikke, kus osake võib olla, värsked tulemused aga viitavad, et kõige tõenäolisemalt on Higgsi bosoni mass 125 GeV (gigaelektronvolti).